Keel vs murre: mis vahe on?

“Keel on murre, millel on armee ja merevägi.” — lingvist Max Weinreich

Muidugi teate te, mis on keel, kuid võite olla pisut segaduses selle üle, kuidas keel erineb murdest.

Põhimõte on selles, et keel viitab suhtlussüsteemile, millel on oma ainulaadne grammatika ja sõnavara ning mida sageli peetakse eraldi kultuuri- või rahvusliku identiteediga; samas kui murre on keele varianti, mida räägitakse kindlas piirkonnas või konkreetse sotsiaalse grupi poolt ning mis erineb peamiselt häälduse, sõnavara ja grammatika poolest, kuid on siiski vastastikku arusaadav (mõistetav) antud piirkonnas domineeriva keelega.

Olgu, seda öeldes lugege edasi kolme peamise erinevuse kohta keele ja murde vahel ning õppige ka, kuidas murre erineb aktsendist.

Peamised erinevused keelte ja murdete vahel

Ütlen otse: kuigi oleme ülalpool erinevused määratlenud, puudub keele ja murde vahel üksmeelne määratlus. Mõlemad on emakeelena kõnelejate poolt kasutatavad suhtlussüsteemid ja kumbagi võib pidada täisväärtuslikuks keeleks.

On ahvatlev püüda teha selgeid võrdlusi, kuid keeleteaduses pole mõned mõisted nii sirgjoonelised, kui me sooviksime.

1. Keeltel on riik, samas kui murded on regionaalsed

Merriam-Webster määratleb "keele" kui "kogukonna poolt kasutatavat ja mõistetud sõnu, nende hääldust ja neid ühendamise meetodeid".

"Murret" aga määratletakse kui "keele regionaalset varianti, mida eristab sõnavara, grammatika ja häälduse poolest".

Olete ehk märganud, et nende määratluste vahel pole suurt erinevust. Kuid alati rõhutatakse, et keeled on rahvuslikud, samas kui murded on regionaalsed ja neid räägib tavaliselt vähem inimesi.

Igal riigil on vähemalt üks ametlik keel, mida kasutatakse ametlikes dokumentides ja valitsustegevuses.

Kuigi enamik inimesi sellel peatub, võime minna veidi sügavamale – ehk siis olla lingvistiliselt täpsemad.

Murrest saab keel dekreedi või deklaratsiooniga – riik annab kõneldavale süsteemile eristaatuse ametliku keelena. Teisisõnu, keelt peetakse keeleks sellepärast, et riik on selle heaks kiitnud.

Näiteks kui Filipiinidel valiti üks oma kaheksast peamisest murdest ametlikuks keeleks, polnud see juhus, et tagalog võitis.

Kuigi enamik riigi elanikest ei osanud sel ajal vaevu tagalogi/filipiini keelt rääkida, ei takistanud see pealinna juhte, kes rääkisid soravalt tagalogi keelt, seda riigikeelena vastu võtmast.

Kuna keeled on tehniliselt murded, on palju olukordi, kus erinevaid keeli kõnelevad inimesed suudavad üksteist täiesti mõista.

Võtame näiteks Taani, Rootsi ja Norra ametlike keelte vastastikuse arusaadavuse. Siin on standardset stsenaariumi:

Nali: Taani, rootsi ja norralane kõnnivad baari...

Point: Ja nad räägivad normaalselt

See on tõsi. Enamik skandinaavlasi suudab üksteisega ilma tõlkideta rääkida!

Ametlikult räägivad nad kolmes erinevas keeles (taani, rootsi ja norra), kuid võib vaielda, et tegelikult kasutavad nad kolme suguluses olevat murret, mis on tõenäoliselt pärinenud ühisest emakeelest.

2. Keeltel on standardsed kirjalikud vormid, samas kui murded on peamiselt suulised

Keeltel on sageli standardsed grammatikareeglid ja rikkalik kirjandusvaru. Nad eksisteerivad mitte ainult suulise traditsioonina, vaid ka kirjalike dokumentidena.

Murded aga on tavaliselt rohkem kõneldud kui kirjutatud. Kui neid kirjutatakse, siis tavaliselt mitte ametlikes või riiklikes dokumentides.

Kuigi juba olemasolev kirjandusvaru on kindlasti kriteerium "ametliku keele" valimisel, toimib see ka vastupidi.

Murde kuulutamine ametlikuks keeleks on enast jätkav, julgustades kirjanikke looma teoseid selles keeles. Kuna riik on kiitnud heaks teatud keele ametlikuks keeleks, kirjutatakse selles kõik selle ametlikud asjad.

See loob lumepalli efekti, nii et üha rohkem kirjandust koguneb selles keeles, tugevdades seda veelgi.

3. Keeled on kvalitatiivselt erinevad murdetest

Paljud väidavad, et keeled on lihtsalt loomupäraselt elegantsemad või keerukamad kui murded.

Kuid kui hinnata seda keerukust keele arenemisraskuse või komplekssuse järgi, siis arhi murre – mida räägitakse Venemaa mägipiirkonnas – muudaks teie prantsuse keele kodutöö laste mänguks.

Arhi murdel on palju foneeme (helisid) ja nii palju pöördeid, et üksainsa verbiga saab moodustada umbes 1 502 839 vormi.

Kui teisalt soovite väita, et keele elegantne lihtsus peitub selle lihtsuses, oleks teil raske kaitsta selliste keeruliste keelte nagu hiina, ungari või tai keele igapäevaseks kasutuseks võtmist.

Näiteks hiina keeles on üle 50 000 tähemärgi. See on ka toonikeel. See tähendab, et üksainus silp nagu "ma", sõltuvalt sellest, kuidas te seda hääldate, võib tähendada kas "ema", "hobune" või midagi hoopis muud.

Niisiis, kes tegelikult oskab öelda, mis teeb keelest ilusa? Ja ärgem unustagem, et on murdeid, mis on sama väärtuslikud kui ametlikult tunnustatud keeled.

Mis vahe on murdel ja aktsendil?

Kui me juba sellel teemal oleme, võiksite teada erinevust murde ja aktsendi vahel. Paljud ajavad need kaks segi ja kasutavad neid sageli vaheldumisi. Hea uudis on see, et erinevus on siin palju selgem:

Aktsent on murde alamhulk.

Samas kui murred hõlmavad kõiki keele aspekte – grammatikat, sõnavara ja hääldust – puudutab aktsent ainult kolmandat osa.

Merriam-Websteri sõnaraamatu kohaselt on aktsent "kõnelemisviis, mis on iseloomulik konkreetsele inimeste grupile ja eriti piirkonna põliselanikele või elanikele".

Aktsendid on huvitavad uurimisvaldkonnad, kuna nad jaotavad kõnelejad vastavalt nende geograafilisele päritolule. Sõnad ja laused, mis näevad välja samad, võivad kahe erineva piirkonna inimeste suus kõlada väga erinevalt.

Üksnes inglise keele puhul on juba nii palju aktsente. Näiteks ameeriklane vaevalt mõistab šotlast, kuigi nad räägivad sama keelt.

Igal neist on omakorda oma regionaalsed variandid. Ameerika aktsendid on näiteks Sügav Lõuna, Texase, New Yorgi, Bostoni, California aktsent ja paljud muud.

Huvitav on see, et enamik kõnelejaid väidab, et nende aktsent on sõnade "õige" hääldusviis. Sellised meie, inimesed, oleme.

Kuigi inimese aktsendil võib olla mõningaid sotsiaalseid, majanduslikke või geopoliitilisi tagajärgi, on kõik aktsendid võrdsed. Ja kõigil on aktsent. Ja need kõik kõlavad ilusalt.

Konteksti saab palju ja erinevaid aktsente kuulata emakeelt kõnelejate loodud meediat vaadates. Üks suurepärane viis seda teha on kasutada keeleõppeprogrammi nagu Lingflix.

Kui olete huvitatud keelte ja murdete vaheliste erinevuste sügavamalt uurimisest, kaaluge seda informatiivset TED-i kõnet kuulamist:

Nüüd teame: keelte ja murdete vahel pole must-valget erinevust ja aktsent on tegelikult murde alamhulk.

Nüüd olete valmis seletama erinevust veel pimeduses olevatele inimestele – ja võib-olla isegi liituma kogenud keeleteadlaste aruteludega!