8 sammu vestlusjaapani keele õppimiseks

Olin teinud — jälle ühe — sotsiaalse eksimuse. Kasutasin fraasi, mis kõlas liiga ametlikult ja pani mul tunduma, nagu tekitaksin oma sõbra ja enda vahele distantsi.

Jaapani keele õppijad võivad end leida teadmatult tegemas sama sotsiaalset eksimust, kuid see ei ole põhjus vestlust vältida. Järgides allolevaid seitset sammu, saad vestlusesse sujuvalt sisse elada ja säästa end piinlikust olukorrast, teades, kuidas rääkida, kuulata ja reageerida nagu inimene.

1. Jäta asesõnad või subjektid ära, kui on selge, kelle või mille kohta sa räägid

Inglise keel armastab asesõnu. Laused on täis sõnu nagu "mina", "sina", "nende" ja muud sarnased.

Jaapani keel on vastupidine: sageli jäetakse asesõnad täielikult ära, kui subjekti saab järeldada. Teisisõnu, kui subjekt on selgelt sina ise või see, kellega sa räägid, kõlab loomulikum, kui sa jätad ära asesõnad nagu "mina" või "sina".

眠い！ (ねむい！) Mul on uni! (Sõnasõnalt: Unine!)

お腹が空いたよ！お昼にしようね。 （おなかが すいたよ！おひるに しようね。） Mul on nii kõht tühi! Lähme lõunale. (Sõnasõnalt: Kõht on tühi! Teeme lõuna, eks?)

お店に行くの？コーヒー買って来てくれない？ （おみせに いくの？こーひー かってきてくれない？） Kas sa lähed poodi? Kas sa saad mulle kohvi tuua? (Sõnasõnalt: Poodi lähed? Kas palun osta mulle kohvi?)

Pane tähele, kuidas ülaltoodud näites pole ühtegi asesõna nagu 私 (わたし või "mina"). Kui subjekti algusest peale pole, räägib kõneleja tavaliselt endast või grupist, kuhu ta kuulub.

Samuti, kui inimene teeb jaapani keeles lihtsa väite ilma küsilise intonatsioonita lõpus, võib automaatselt eeldada, et ta räägib tõenäoliselt endast.

2. Kasuta subjekte, kui räägid neist esimest korda või kui see pole selge

Kuigi peaksid vältima asesõnade või subjektide liigkasutamist, et kõlada loomulikumalt, tuleb aegu, mil võid end segaduses tunda, kes või mida keegi silmas peab.

See tegelikult juhtub vestlustes sageli, nii et võid vabalt selgitust küsida:

A: 朝ご飯を食べましたか？ （あさごはんをたべましたか？) A: Kas (sa) sõid hommikusööki? B: 私ですか？ （わたしですか？) B: Mina? A: ええ。 A: Jah.

A: 厳し過ぎるよ。 （きびしすぎるよ。) A: (Tema) on liiga range. B: 先生のこと？ （せんせいのこと？) B: Mõtled (meie) õpetajat? A: ううん、校長。 （ううん、こうちょう。) A: Ei, direktorit.

Kui jätad subjekti ära, kui tegelikult räägid kellegi teise kohta, võib see kõlada nagu räägiksid endast. Sa võid tahta öelda "sul on nälg", kuid tegelikult öelda "mul on nälg".

Kui teed lihtsat väidet, mitte küsimust, peaksid kasutama subjekti, et segadust lahendada.

は ja が

Teine viis teada saada, millest vestluses räägitakse, on jälgida partikleid は ja が. Partikkel は või ära näitab vestluse teemat. Kõik, mida keegi pärast seda ütleb, viitab sellele, kuni keegi mainib teist teemat markeritega は või が.

Näiteks kui sul on kauss mitmesuguste puuviljadega ja sa tahad näidata, milline neist on õun, võid puuvilja üles võtta ja öelda:

これは林檎です。 (これはりんごです。） See on õun.

Vestlus kulgeb seejärel lausetega umbes sellises vaimus:

あ、(林檎は)赤過ぎる！ （あ、（りんごは）あかすぎる！） Ah, (õun on) nii punane!

Nagu näed, pole vaja subjekti (õuna) mainida, kuna see on juba selgelt vestluse teema. Kui teema muutub, pead uuesti kasutama は või が.

そして、これは桃です。 （そして、これはももです。） Samuti on see virsik.

3. Kasuta "andmise" tegusõnu

Õnneks meie, inglise keele kõnelejate jaoks, kes kannatame ebamõistliku nõudmise all, et inimesed tegelikult mainiksid asju ja inimesi, millest nad räägivad, on olemas grammatilised markerid, mida saab kasutada subjekti näitamiseks ilma seda otse öelmata. Need on "andmise tegusõnad" — tegusõnad, mida saab lisada lause lõppu, et näidata, et midagi antakse.

あげる

See tähendab "andma", kuid see võib olla abiks subjekti ja kõne suuna määramisel. あげる näitab millegi andmist kõnelejalt kellegi teise poole.

Kui sa annad kellelegi kingituse, kasutaksid seda vormi. Teisisõnu, kui lisad あげる tegusõnale, tähendab see, et sina — kõneleja — teed seda. See toimib nähtamatu subjekti lisamise lausesse. Tegelikult ütled sa "mina".

お金をあげる。 （おかねをあげる。） Ma annan (kellelegi) raha.

プレゼントをあげました。 （ぷれせんとをあげました。） Ma andsin (kellelegi) kingituse.

Kui lisad あげる tegusõna lõppu, tähendab see mitte millegi andmist kellelegi, vaid millegi tegemist kellegi heaks. Pea meeles, et tegusõna, millele sa selle lisad, tuleb konjugeerida て-vormis.

電話してあげる。 （でんわしてあげる。） Ma helistan sulle.

次のビールを奢ってあげる。 （つぎのびーるをおごってあげる。） Ma maksan sulle järgmise õlu.

くれる

See on veel üks tavaliselt kasutatav "andmise" tegusõna, mis näitab vastupidist suunda kui あげる. Kui kasutad くれる, tähendab see, et keegi annab midagi sinule, kõnelejale.

Näiteks:

おもちゃをくれた。 (Keegi) andis mulle mänguasja.

Sarnaselt あげる-le saab くれる lisada tegusõna -て-vormile ja see tähendab, et keegi teeb midagi sinu heaks:

助けてくれてありがとう。 （たすけてくれてありがとう。） Tänan sind, et mind aitasid.

See teeb teise inimese lause subjektiks. Sina oled tegevuse saaja. Jaapani keele kõnelejad kasutavad neid kahte tegusõna, あげる ja くれる, lausete lõpus, et näidata, kes teeb kellele mida.

明日、東京スカイツリーに連れて行ってくれる。 （あした、とうきょうすかいつりーにつれていってくれる。） Homme (tema/sina/nad) viivad mind Tokyo Sky Tree-le.

貰う (もらう)

Nagu くれる, on see ka midagi, mis antakse kõneleja suunas. Sellel on nüanss, et midagi tehakse sinu heaks.

（私は）彼女にプレゼントをもらいました。 （（わたしは）かのじょにぷれぜんとをもらいました。） (Mina) sain temalt kingituse. (Sõnasõnalt: Mina temalt kingituse sain.)

Nagu sõnasõnalt tõlkes näha, tundub もらう kasutav lause struktuur pealiskaudselt veidi keeruline. Siiski järgib see ikka "subjekt + sihitis + tegusõna" struktuuri: 彼女 (かのじょ või "tema") on subjekt, プレゼント (ぷれぜんと või "kingitus") on sihitis ja もらいました (もらいました või もらう mineviku vorm) on tegusõna.

Nii et kui on arusaadav, et sina oled saaja, võid ka ära jätta 私は (わたしは) ja tõlkida lause kui "Ta andis mulle kingituse".

Samuti nagu teised andmise tegusõnad, on もらう-l -て-vorm. Kui ütled – てもらう, tähendab see, et sa paned kellegi midagi sinu heaks tegema.

お姉さんに来てもらう。 （おねーさんにきてもらう。） (Ma) panen oma (vanaema/õe) tulema.

頂く (いただく)

いただく on põhimõtteliselt くれる ja もらう viisakam variant. Seda kasutatakse sageli 敬語 (けいご) -s, üli-viisakas jaapani keele registris, mida kasutatakse klienditeeninduses või muudes formaalsetes olukordades.

ご住所をいただけますか？ （ごじゅうしょをいただけますか？） Kas ma saaksin palun teie aadressi?

やる

Seda kasutatakse andmise näitamiseks kõnelejalt eemale nagu あげる, kuid andmine on palju allapoole. Seda kasutatakse laste, madalama sotsiaalse seisuga inimeste ja loomade puhul.

（私は）猫に餌をやります。 （（わたしは）ねこにえさをやります。） Kass sai (minu käest) süüa.

Jällegi, jaapani keeles on kõige parem kasutada subjekte säästlikult. Proovi kasutada subjekte ainult siis, kui see on absoluutselt vajalik. Kasuta hääle intonatsiooni, andmise tegusõnu ja muid vahendeid, et vihjata, kellest sa räägid, ilma neid otse mainimata.

Kui soovid õppida rohkem kasulikke jaapani keele tegusõnu, meeldib sulle see postitus !

4. Varusta end tutvustusteks

Mõtle edasi esimestele asjadele, mida ütled, kui kohtad kedagi uut. Nüüd tõlgi need jaapani keelde ja sul on vestlusele täielik stardisignaal.

Sa annad neile natuke teavet enda kohta ja kuna oled nüüd nende tutvustuslausete struktuuriga tuttav, oled valmis kuulama ja mõistma, mida su vestluskaaslasel endal öelda on! Siin on natuke tutvustuskomplekti:

初めまして！ (はじめまして！) Sõnasõnalt "me kohtume esimest korda", kuid põhimõtteliselt esmatervikne tervitus tähendusega "Meeldiv tutvuda!"

私は______です (わたしは ____ です ) "Mina olen…/Minu nimi on…" võib olla kasulik, kui te pole veel teineteise nimesid selgeks saanud.

今、______に住んでいます (いま、_____ にすんでいます) "Ma elan …/Ma elan praegu …"

趣味は、ギターと海外旅行です (しゅみは、ぎたーと かいがいりょこう です) "Minu hobid on kitarrimäng ja välismaal reisimine."

私は大学生です ／ エンジニアです (わたしは だいがくせいです／えんじにあです) "Ma olen üliõpilane/insener." Võid tahta ette vaadata, kuidas oma elukutset jaapani keeles öelda, et oleks millest rääkida.

よろしくお願いします！ (よろしくおねがいします！) "Tänan teid!"/"Väga meeldiv tutvuda!" Sõnasõnalt "palun kohtle mind hästi" on üks kõige olulisemaid standardseid tervitusfraase jaapani keeles.

See viimane on suurepärane lõpp sinu tutvustusele. See tähendab põhimõtteliselt, et olete keeleõppepüüdlustes üksteise kätes. See on fraas, mida saab kasutada mis tahes vastastikku kasuliku suhte alguses.

Kui su vestluskaaslane ütleb selle esimesena, võid lihtsalt seda samamoodi tagasi öelda. Selle ja teiste vestlusfraaside kohta on suurepärane selgitus selles postituses .

Neid fraase võib öelda korraga, kuid robotiku kõlamise vältimiseks võiksid need lihtsalt vestluse käigus killustada, jäädes samas valmis neid enesekindlalt esitama. Kultuuriline nipp: võid leida, et paljud inimesed annavad oma vanuse kohe alguses, kuna see on Jaapanis üsna tavaline, kuid ära tunne, et pead vastu andma, kui sa ei taha!

5. Katkesta kõiki

Teine viis kõlada vestluses loomulikumalt on unustada see, mida sulle on õpetatud selle kohta, kui ebaviisakas on kedagi vahele segada.

"Mm-hmm" või "Ei või olla!" sisestamine tagab, et näidad tähelepanelikuna ja huvitatuna sellest, mida keegi ütleb — isegi kui ta räägib seda "Sailor Mooni" episoodi. Sõna-sõnalt. Jälle .

Tüüpiline vestlus võib käia nii:

A: イタリアンレストランで食事をしてから。 (いたりあんれすとらんでしょくじをしてから。) A: Me sõime õhtust itaalia restoranis. B: うん。 B: Mm-hmm. A: 映画を見たの。いい人だから。 （えいがをみたの。いいひとだから。) A: Siis vaatasime filmi. Ta on tore mees. B: うん。 B: Mm-hmm. A: 日曜日にコーヒーでも飲みに行かないって誘ったの。 （にちようびに こーひーでも のみにいかないって さそったの。) A: Nii et kutsusin ta laupäeval kohvile. B: いいね。 B: Kõlab hästi.

Saad asjast aru.

"Vahelesegamise kunst" kannab nime 相槌 (あいづち – vastuste andmine). Kui sa vestluse ajal 相槌-t ei kasuta, arvab teine pool, et sa pole huvitatud sellest, mida tal öelda on.

Kui sind vestluses pidevalt küsitakse: "Kas sa kuulad mind?" (vaatamata su viisakale noogutamisele ja silmsidamisele), proovi kindlasti 相槌-d kasutada. 相槌 meisterdamine tagab sul sujuvama, vooluvamalt kõlava vestluse!

Siin on veel mõned kiired, 相槌-sarnased vahelehüüded, mida saad kasutada.

いいね

Facebookis kasutatakse いいね-t, et öelda "meeldib!" Sõltuvalt sinu toonist, hääldusest ja olukorrast võib いいね-l olla mitu tähendust.

Kui ütled seda entusiastlikult ja rõõmsalt, kõlab いいね nagu "See on suurepärane!" Kui ohkaksid selle asemel いいね, kõlaks tähendus rohkem nagu "See peab olema tore…"

A: 彼が「また、電話してもいい？」って言ったの。 （かれが「また、でんわしてもいい？」っていったの。) A: Ta ütles: "Kas ma võin sulle uuesti helistada?" B: いいね！ B: See on suurepärane!

A: さとみちゃんは私の携帯を借りておきながら、家に忘れて来ちゃったのよ！おまけに… （さとみちゃんは わたしのけいたいをかりておきながら、いえにわすれてきちゃったのよ！おまけに…) A: Satomi laenas minu mobiiltelefoni ja jättis selle siis kodus maha! Peale selle… B: いいねぇ… B: See on tore…

A: 彼女、また海外に行ってるの？この間ヨーロッパへ行ったばかりじゃない。（かのじょ、またかいがいに いってるの？このあいだ よーろっぱへ いったばかりじゃない。) A: Ta reisib jälle välismaal? Ta just tuli Euroopast tagasi, eks? B: うん。いいねぇ… B: Jah. Peab olema tore (olla tema).

でしょう ja だよね

でしょう ja だよね on viisid nõustumise näitamiseks. See kõlab nagu "Ma tean, eks?" või "Kas pole?" でしょう mehelikum vorm on だろう .

A: 映画は本当に感動的だった。 （えいがは ほんとうに かんどうてきだった。) A: See film oli tõesti liigutav. B: でしょう！私もそう思う。 （でしょう！わたしも そうおもう。) B: Kas pole? Ma arvan ka nii!）

A: これはなかなかいい曲だよね。 （これは なかなか いいきょくだよね。) A: See on päris hea laul, kas pole? B: だよね！ B: Jah küll, see on!

あのね

あのね on üks viis lauset alustada. See on sarnane ingliskeelsele fraasile "Tead". Sõltuvalt sinu toonist võib あのね toimida väikese meeldetuletusena või järelmõttena: "Tead, nüüd kui ma selle peale mõtlen, oli ta üsna ebaviisakas." Või kui sa vihaseks lähed: "Tead — sa oled liiga tänamatu!"

あのね、ゆうきさんって かわいくない？ Kuule , kas sa ei arva, et Yuuki on armas?

あのねぇ、結構大変だよ。 （あのねぇ、けっこう たいへんだよ。） Ma ütlen sulle , see pole nii lihtne.

あのね、このケーキ試してみて。 （あのね、このけーき ためしてみて。） Hei , proovi seda kooki.

あのね…金のアイフォンを買いたかったんだけどね．．． （あのね…きんのあいふぉんをかいたかったんだけどね．．．） Tead … Ma tahtsin osta kulla iPhone'i…

気の毒 （きのどく）

気の毒 (きのどく) tähendab "see on kahju".

Täpselt nagu inglise keeles, võib sellel fraasil olla erinevaid tähendusi sõltuvalt sinu kasutatud toonist. "Kui kahju", "Liiga halb" ja "Kui häbi" võivad kõik kõlada empaatiliselt siiras tooniga inglise keeles, kuid neid saab kasutada ka sarkastiliselt või vähese kaastundega — täpselt nagu 気の毒 jaapani keeles.

気の毒ですね。 （きのどくですね。） See on kahju .

それは本当に気の毒ですよ。 （それはほんとうに きのどくですよ。） Mul on sellest kuuldes väga kahju.

Võid kasutada 気の毒-t ka mitteformaalses kontekstis viisina öelda "Liiga halb" või "Halb õnn".

A: 携帯がトイレに落ちた！ （けいたいが といれに おちた！) A: Mu telefon kukkusi tualetti! B: はっ！お気の毒にね！ （はっ！おきのどくにね！) B: Ha! Paha sinu pärast!

信じられない （しんじられない）

信じられない (しんじられない või "Uskumatu!") on viis väljendada, et miski on uskumatust kaugel. Saad seda kasutada oma hämmelduse väljendamiseks nagu hüüdes "Oh mu jumal!" või isegi öelda, et miski on liiga uskumatu, et see oleks tõsi.

そんなの信じられない！ （そんなの しんじられない！） Ei või olla / Eks ole !

しん君から今聞いたこと、信じられないんだけど！ （しんくんから いま きいたこと、しんじられないんだけど！） Sa ei usu, mida Shin mulle just ütles!

信じられないよ！君は私にダイエットしろって言ったのに、それが今じゃ自分はガンガン食べるってわけか！ （しんじられないよ！きみはわたしに だいえっとしろっていったのに、それがいまじゃ じぶんは がんがん たべるってわけか！） Ma ei suuda sind uskuda! Sa ütlesid mulle, et ma peaksin dieedil olema, ja nüüd oled see, kes ise sööb nagu puusse päästetud?

Kasuta neid vahelehüüdeid ja su kõne kõlab vestluses automaatselt sujuvamalt ja loomulikumalt.

6. Hoia seda lõdva vestluse lausemustritega

Siiani oleme käsitlenud seda, mida vestluses mitte teha (liigkasutada asesõnu ja olla passiivne kuulaja). Nüüd on aeg lõpetada kõnelemine nagu kõndiv õpik ja kasutada tõelisi jaapani keele lauseid ja väljendeid.

Kasuta tagurpidi lauset

Paljud jaapani keele õpikud tutvustavad oma lugejaile põhilausemustrit "subjekt + sihitis + tegusõna", et ehitada lauseid nagu 私はコーヒーを飲みました。 （わたしはこーひーをのみました。 – "Ma jõin kohvi").

Selline struktuur on väga kasulik ja eksisteerib ka vestlusjaapani keeles, kuid väljaspool formaalseid kontekste kasutatakse seda vähem. Paljud vestluse laused tunduvad "tagurpidi" võrreldes "subjekt + sihitis + tegusõna" struktuuriga, nii et selle asemel, et öelda これは何ですか？ （これはなんですか？ – "(sõnasõnalt) See on mis?"), kuuled tõenäoliselt sõbralt 何これ？ （なにこれ？ – "Mis see on?")

On kaks väga mugavat olukorda, kus seda konkreetset lausestruktuuri kasutatakse:

1. Lause selgitamiseks või millegi lisamiseks järelmõttena (mis on väga abiks, kui asesõnad ja subjektid ära jäetakse):

行ったこと [が] ありますか？パリに。 （いったこと [が] ありますか？ぱりに。) Kas sa oled enne käinud? Pariisis.

2. Kahe lause kombineerimiseks:

それは何？ （それはなに？ – "See on mis?") muutub 何それ？ （なにそれ？ – "Mis see on?").

Asenda sõnad onomatopoeiaga

Kui sa võtad sellest postitusest midagi kaasa, olgu see onomatopoeia! Jaapani keele onomatopoeia on keeleõppija salarelv, et kõlada vestluses nagu emakeelne kõneleja.

Onomatopoeia on sõnad, mida kasutatakse helide esitamiseks (linnu säutsutamise onomatopoeia on "tsiivit-tsiivit"). Onomatopoeiat ei kasutata ainult omadussõnade asendamiseks ja tegusõnade rõhutamiseks igapäevases vestluses, vaid seda on väga lihtne meeles pidada.

Isegi kui sa seda ei kasuta, peaksid teadma mõnda levinud onomatopoeiat nagu ぺこぺこ (kõhu kurgumise heli), わくわく (erutuse heli) ja ニコニコ (にこにこ või kujutletav heli, kui keegi laialt naeratab).

Sõber või pereliige ütleb aeg-ajalt お腹がぺこぺこ (おなかがぺこぺこ või "Mu kõht kurgub") selle asemel, et öelda お腹が空いた ( おなかがすいた või "Mul on nälg").

Jäta helid ära

Igas keeles kipume vestluses helisid kokku sõrmima või lühendama. Jaapani keeles kahaneb "r"-heli (ら、り、る、れ、ろ） sageli ん-heliks. Oled seda tõenäoliselt juba kuulnud draamades , filmides ja isegi podcastides .

Näide sellest on siis, kui 分からない (わか ら ない või "Ma ei tea") muutub 分かんない-ks (わか ん ない):

何のことだかさっぱりわかんないよ。 （なんのことだか さっぱりわかんないよ。） Ma ei tea, millest sa räägid.

Teine levinud näide on して る (tegemas), mis muutub して ん-ks:

何してんの？ （なにしてんの？） Mida sa teed?

まだ勉強してんの？ （まだ べんきょうしてんの？） Kas sa ikka veel õpid?

Mõtle sellele nagu sõnade "going to" ja "want to" lühendamisest "gonna"-ks ja "wanna"-ks. Parim on seda kõnemustrit formaalses kontekstis mitte kasutada, kuid seda on kasulik teada — eriti kui pead sõna või fraasi sõnaraamatus otsima.

7. Räägi nagu tüdruk või mees

Kui sa õpid vestlusjaapani keelt, märkad, et mehed ja naised kipuvad kasutama eristuvaid kõnemustreid.

Sõltuvalt sellest, kus sa oled, kasutavad naissoost kõnelejad sageli sõna viisakat vormi (isegi mitteformaalsetes olukordades), samas kui meessoost kõnelejad kasutavad sõnade lihtsamaid vorme sagedamini. Ka lauselõpupartikleid kasutatakse erinevalt soode lõikes.

Sa ei pea olema konkreetne sugu, et kasutada naiselikke või mehelikke kõnemaneere. Siiski on oluline olla nende väikeste erinevustest teadlik, kuna see aitab sind paremini mõista oma sõpru ja ära tunda kõige nüansse enda kõnes.

でしょう vs. だろう

Sel juhul kasutatakse nii でしょう kui ka だろう siis, kui eeldad midagi.

Kui tahad öelda "Hiro toas on ilmselt segaduses":

ひろくんの部屋は汚いでしょう 。（ひろくんのへやは きたないでしょう。） (naissoost) ひろくんの部屋は汚いだろう。 （ひろくんのへやは きたないだろう。） (meessoost)

Kui see on "Kuulsin, et Yuki on haige, nii et ta ilmselt ei tule täna õhtul":

ゆきちゃんは風邪引いたそうで、今夜来ないでしょう。 （ゆきちゃんは かぜ ひいたそうで、こんや こないでしょう。） (naissoost) ゆきちゃんは体調悪いそうで、今夜来ないだろう 。（ゆきちゃんは たいちょう わるいそうで、こんや こないだろう。） (meessoost)

Nagu varem nägid, saad kasutada ka でしょう ja だろう nõustumise näitamiseks:

A: このケーキは美味しいよ！ （このけーきはおいしいよ！) A: See kook on maitsvam! (naissoost) B: でしょう？ B: Kas pole?

A: 美味い、このケーキ！ （うまい、このけーき！) A: See kook on maitsvam! (meessoost) B: だろう？ B: Ma tean, eks?

Kuna でしょう kõlab formaalsemalt, peetakse seda naiselikumaks, kui seda kasutatakse mitteformaalses vestluses. Formaalsetes olukordades on see aga sooneutraalne ja võib asendada でしょうか :

この色はいかがでしょうか？ （このいろは いかがでしょうか？） Kuidas selle värviga on?

三時でどうでしょうか？ （さんじで どうでしょうか？） Kuidas kõlab kell kolm?

ね vs. な

Partiklid ね ja selle mehelik vastand な teenivad paljusid eesmärke. Nende peamised kasutusviisid on kuulajalt nõusoleku otsimine (nagu "Eks?" või "Kas pole?"), väite või palve pehmendamiseks (nagu "Hei!").

Partiklit ね võivad kasutada mõlemad sood. Sellel on õrn kõla, nii et see muudab su kõne pehmemaks. Tegelikult kõlab see aeg-ajalt naiselikumalt. Sõprade seas võivad poisid kasutada な ja だろう asemel ね.

Kui sa palud abi või esitad palve, kasuta julgelt ね:

ここで待っててね。 （ここで まっててね。） Palun oota siin.

トムくんによろしくね。 （とむくんに よろしくね。） Tervita Tomi minu poolt.

Kui tahad öelda "Täna on kuum, eks ole", võid öelda:

今日は暑いね。 （きょうはあついね。） (naissoost/meessoost) 今日、暑いな。 （きょう、あついな。） (meessoost) 今日、暑いだろう。 （きょう、あついだろう。） (meessoost)

Kui tahad väljendada nõusolekut või öelda "See on õige!", töötavad need väljendid kõige paremini:

そうだね！ (naissoost/meessoost) そうだな！ (meessoost)

" の " müüt

Partikkel の teenib paljusid eesmärke. Lisaks omastava partikli rollile saab の-d paigutada lause lõppu, et luua küsimus või anda selgitus.

Levinud müüt on, et kui の paigutatakse lause lõppu, kõlab see naiselikult. See võib aeg-ajalt kõlada nii, kuid mehed kasutavad seda lausestruktuuri piisavalt sageli! Partikkel の on sooneutraalne, kui sa esitad küsimuse ja ootad selgitust.

Näiteks:

A: 買うの？それ。 （かうの？それ。） A: Sa ostad selle? B: かわいいでしょう？ B: See on armas, eks? (Ma ostan selle, sest see on armas.)

A: 食べるの？ （たべるの？） A: Sa sööd? B: 朝ご飯を食べなかったの。 （あさごはんを たべなかったの。) B: Ma ei söönud hommikusööki. (Ma söön, sest ma ei söönud hommikusööki.)

Partikkel の muutub naiselikumaks, kui seda kasutatakse küsimuste esitamiseks/vastamiseks, mis ei nõua selgitust, või väite tegemisel:

このかばんは高かったの。 （このかばんは たっかたの。) (naissoost) See kott oli kallis.

See võib olla naiselik ka siis, kui kombineerid の teiste lauselõpupartiklitega:

彼は悔しいのね？ （かれは くやしいのね。） (naissoost) Ta on üsna tüütu, eks ole ?

そうなのよ！ (naissoost) Just nii ütlesid!

8. Õpi omaks võtma slängi

Isiklikult kaldun ma hoiduma termini "släng" eest. Ma kuulen "slängi" ja mõtlen "tänavaterminid" või "keel, mida peaksin kasutama ainult väga lähedaste sõpradega".

Kahjuks võib selle kõneosa vältimine olla kahjulik, kui sa üritad teha "väga lähedasi sõpru". Seda seetõttu, et formaalse registri kasutamine võib panna sind tundma end distantseerununa lähedastelt kolleegidelt, sõpradelt ja isegi peredest. Kui keegi üritab sinuga pidada intiimset või sõbralikku vestlust, võib nendele formaalselt vastamine kõlada isikupäratult .

Võid kasutada järgmisi kahte dialoogi näitena:

A: Hei, kuidas läheb? B: Mul läheb väga hästi, aitäh. Ja sinul?

vs.

A: Hei, kuidas läheb? B: Mitte midagi erilist. Sina?

See on sama meilides või tekstisõnumites. Millist sõnumit ootaksid sõbralt:

Kas sa sooviksid minuga lõunat süüa kell lõuna?

vs .

Tahad hiljem midagi näksida?

Milline vestlus kõlab sõbralikumalt ja intiimsemalt? Teisisõnu, milline vestlus teeb kõneleja kõlama voolavamalt?

Muidugi, mida rohkem me neid vestluse trikke ja kõnekäänusid kuuleme, seda lihtsam on neid oma kõnes tegelikult kasutada. Emakeelne sisu on võti, eriti subtiitritega jaapani keelseid filme ja meelelahutussaateid, kuna tekst muudab nende kõnemustrite äratundmise lihtsamaks.

Lingflixi jaapani keelse meediaklippide interaktiivsed subtiitrid toetavad ka seda kontekstuaalset õppimist. Lingflix võtab autentsed videod — nagu muusikavideod, filmi treilerid, uudised ja inspireerivad kõned — ja muudab need personaliseeritud keeleõppetundideks. Saad proovida Lingflixi tasuta 2 nädalat. Külasta veebisaiti või laadi alla iOSi rakendus või Androidi rakendus. P.S. Klõpsa siin, et kasutada ära meie praegust soodustust! (Aegub selle kuu lõpus.)

Pea meeles: su sõbrad, perekond ja see müüja tänava lõpus andestavad sulle kõik, kui sa vestluse ajal mõne vea teed. Kõige tähtsam on rääkida, jätkata rääkimist ja rääkida veelgi!

習うより慣れろだよ。 (ならうより なれろ だよ。) Harjutus on parim õpetaja!