Kuidas õppida jaapani keele joonejärjekorda

Jaapani keelt iseõppijad on kurikuulsad selle poolest, et nad jätavad joonejärjekorra tähelepanuta, kuid ma olen siin selleks, et aidata sul oma aju ja käsi autentse jaapanipärase viisi sisse viia.

Selles juhendis selgitan jaapani keele joonejärjekorra põhireegleid ja näitan mõningaid kasulikke vahendeid, mida saab oma oskuste harjutamiseks kasutada. Kui sa joonejärjekorra selgeks saad, hakkab sinu jaapanikeelne kiri üha autentsem välja nägema.

1. Liigu ülevalt alla

Iga jaapani märgi puhul alustad ülevalt ja liigud alla. See on täiesti loogiline, kuna jaapanikeelsed tekstid kirjutatakse traditsiooniliselt ülevalt-alla formaadis.

Pea selle reegli juures ja alusta alati iga märgi kõige tipust: Alustamine ülevalt on alati õige joonejärjekorra võti.

Meie, inglise keelt kõnelejad, kirjutame kõik oma tähed alustades vasakult ja tõmmates jooni paremale, eks? See on sellepärast, et meie tekstid kulgevad vasakult paremale.

Seega, jaapani märkide puhul alustad kõige ülemise joone tõmbamisega, ükskõik milline joon ulatub köige kõrgemale. Näiteks märgis "kaks", 二 (に), tõmbad selle ülemise joone enne alumist joont.

Siin on sulle tõsiselt väärt nõu: proovi kujutleda, et sinu kana ja kanji on paigutatud ruudustikule – võid isegi soovida kasutada alguses ruudulist paberit, et õigesti harjutada ruumilist paigutust.

Seega on nad kõik ruudustiku vastas. Kõige ülemised märgid on ühes reas. Keskmise kõrgusega märgid on teises reas. Madalaimad märgid on alumises reas. Alusta tõmbamisega sellest, mis on ülemises reas.

Ülemises reas olevat tõmmates pead järgima kõiki järgnevaid reegleid, enne kui edasi liigud. Kui kõik ülemises reas on tehtud, liigud alla keskmise kõrgusega reale ja nii edasi.

Erand: See reegel kirjeldab standardset pikkusega jooni. Diakriitilised märgid (väikesed punktid ja kriipsud, mis muudavad märgi hääldust) ei tule kunagi esimesena, isegi kui need asuvad märgi kõige tipus (vt reegel nr 5).

Näiteks kana märgi ご kirjutamisel tõmbad kõigepealt C-kujulise kujundi ülemise ja alumise osa ning alles siis kaks väikest kriipsu (mis muudavad silbi hääliku "ko" häälikuks "go").

Neid hääldust muutvaid punkte ja kriipse nimetatakse diakriitilisteks märkideks. Isegi kui need on kõige üleval, tõmmatakse need alati viimasena.

2. Liigu vasakult paremale

See on üsna otsekohene, eks? Märki 二 tõmmates tõmbad mõlemad jooned vasakult paremale. Palju õnne, nende kahe reegliga saad nüüd 二 täiuslikult joonistada! Vean kihla, et saaksid isegi 三 (さん – kolm) tõmmata, kui tunneksid eriti ambitsioonikat.

Erand: Paremalt-vasakule diagonaalid on eelistatud samaväärsete vasakult-paremale joonte ees ja kirjutatakse esimesena. Näiteks märk "isa", 父 (ちち), tõmmatakse järgmises järjekorras: (1) ülemine vasakpoolne kriips, (2) ülemine parempoolne kriips, (3) paremalt-vasakule diagonaal, (4) vasakult-paremale diagonaal.

3. Tõmba horisontaalsed jooned esimesena

Seda reeglit tuleb kombineerida reeglitega nr 1 ja 2. Kõige esimene joon, mida märgis teed, on kõige ülemal, kõige vasakul ja see on horisontaaljoon.

Kui horisontaalseid jooni on mitu, tõmbad kõigepealt kõige kõrgema ja vasakpoolseima – ning hakkad jooni tõmbama ülevalt ja vasakult, laiendades jooni paremale ja liikudes alla.

Horisontaaljoonte reegel tühistab kaks esimest reeglit ühes stenaariumis: Kui on vertikaalsed jooned, mis läbivad kõiki horisontaaljooni, tõmmatakse horisontaaljooned esimesena.

Ei ole oluline, kas vertikaaljoon ulatub horisontaaljoontest kõrgemale või neist kaugemale vasakule.

Erand: Kui vertikaaljoon on segus, kuid see ei ulatu täielikult ülevalt alla, siis tõmmatakse see vastavalt kahele eelmisele reeglile. Horisontaaljooni ei pruugi tingimata tõmmata enne lühemaid vertikaalseid jooni.

Kasutame näitena märki "aasta", 年 (とし). Järjekord on: (1) paremalt-vasakule diagonaal üleval vasakul, (2) ülemine horisontaaljoon, (3) teine kõrgeim horisontaaljoon, (4) väike vertikaaljoon tõmmatuna alla, (5) kolmas horisontaaljoon, (6) pikk vertikaaljoon tõmmatuna läbi kõigi horisontaaljoonte.

Nagu näed, võttis see väike vertikaaljoon oma kord vastavalt ülevalt-alla reeglile. Horisontaaljooned saavad eesõiguse ainult nende läbiva väga pika vertikaaljoone ees.

4. Tõmba väga pikad jooned teisejärgulistena

Tead neid märke pikkade, lokkis joontega? Neid on hulgakesi hiraganas. Need tõmmatakse teisejärgulistena, isegi kui nad algavad ülevalt. Näiteks pikad lokkis jooned märkides す、ぬ、め tõmmatakse kõik teisejärgulistena.

Iga pikk joon, mis läbib arvukalt teisi jooni, tõmmatakse pärast väiksemaid jooni, mida see läbib. See aitab hoida kõike proportsionaalsena ja ruumiliselt orienteerituna.

5. Lisa pisikesed kriipsud, punktid ja muud viimistlused viimasena

Kõik väikesed sümbolid, mis muudavad silbide hääldust (näiteks väikesed kriipsud märgi ぱ kõrval), tõmmatakse lõpus.

6. Tõmba sümmeetriliste märkide jaoks esimesena jaotusjoon

See oli veidi sõnaka kiire ja lihtsa reegli jaoks, eks? See pole nii keeruline, kui kõlab. Mõnikord kohtad kanji märki, millel on väikesed tiibade sarnased kriipsud mõlemal küljel.

Näiteks tõenäoliselt tunned ära märgi vee kohta 水 (みず). See märk tõmmatakse järgmises järjekorras: (1) Keskmine vertikaaljoon, (2) vasak tiib, (3) parem tiib.

Pane tähele, et tiivad järgivad ikkagi vasakult-paremale reeglit.

7. Tõmba kastid kolme joonega

Olen kindel, et oled näinud väikseid kaste oma algaja taseme kanjis. Neid on kõikjal, seega on see reegel jällegi tähtis. Lihtsalt vaata numbri nelja märki, 四 (よん/し).

Vasak pool on üks joon. Kasti ülemine ja parem külg on üks ühtne joon. Ja alumine külg on üks joon. Loeme kokku – need on kolm!

8. Kirjuta kasti sees olevad märgid enne kasti sulgemist

Vaatame, mis nende kasti sisudega juhtub.

Märgi 四 täielikul joonistamisel on õige joonejärjekord: (1) vasak joon tõmmatakse ülevalt alla, (2) ülemine joon tõmmatakse paremale ja alla, moodustades kasti ülemise ja parema külje, (3) kasti sees olev vasak joon tõmmatakse ülevalt alla, (4) kasti sees olev parem joon tõmmatakse ülevalt alla, (5) alumine joon tõmmatakse vasakult paremale.

9. Pööra tähelepanu detailidele

See on koht, kus sa tõeliselt eristad oma jaapanikeelse kirjaoskuse. Tahad, et kõik sinu märgid näeksid välja nagu pärismaise jaapanlase poolt joonistatud? Siis pead pöörama tähelepanu kõigile väikestele detailidele, mis annavad märkidele nende standardse välimuse.

• Üldine suurus. Ükski kana ei tohiks olla teisest kanast suurem. Isegi kui nad on kõik erineva kujuga, peavad nad olema kirjutatud täpselt samas mõõtkavas.

• Diakriitilised märgid (“). Need väikesed kriipsud pole inglise stiilis jutumärgid, seega ei tohiks neid ka nii kirjutada. Neil on kerge kõverus (kuid väga vähe) ja need on alati vasakule kallutatud. Need peaksid samuti iga kord samasse kohta asetatud olema. Pööra tähelepanu sellele, kuidas need standardse jaapanikeelse kirjas ilmuvad.

• Kõverused. Ära iial jäta kõverust tähelepanuta. Kui joonistad märgi ぎ kõvera osa liiga ümaraks (või mitte piisavalt ümaraks), näeb see täiesti valesti välja. Sama kehtib märgi よ puhul. Ära joonista seda alumist huult ümarana ja kurvikana nagu inglise täht "J", muidu näeb see segasena välja. Selle väikese kõvera asemel on see pigem veidi ümardatud nipsatus.

• Konksud. Neid ei märgata sageli üldse koolitamata silmaga, kuid puuduvad konksud on peamine põhjus, miks jaapanikeelne kiri võib veider välja näha. Vaata korralikult märke nagu み ja ひ ning ära unusta lisada konksu, kus vajalik.

• Täispausid. Neid märke maaliti kõik traditsiooniliselt laiade pintslitega. See seletab paljusid nende kujude ja stiilide põhjuseid. Üks oluline element nende joonte puhul on see, kuidas need lõppevad. Iga joone lõpus oleks traditsiooniline pintsel (1) ekstra tugevasti vajutatud, et saada nüri täispaus, või (2) pikale tõmmatud, et saada aeglane joon, mis hajub järk-järgult. Seega pööra alati tähelepanu sellele, kuidas kõik jooned lõppevad: Kas on täispaus või pikk joon?

• Jäävad pintslijooned. Märgi ん kõige parempoolse tipu ots on jääv, voolav, pikale tõmmatud pintslijoon.

• Vahe joonte vahel. Ühe märgi sees peab kõigi erinevate joonte vahe olema õige. Näiteks kui joonistad märgi き horisontaaljooned väga kaugel üksteisest asemel lähestikku, on sul üks imelik kana käes.

• Nurgad joonte vahel. Nurgad, kus jooned kohtuvad, peavad ühtima standardses kanas olevatega. Näiteks メ-d ei saa joonistada ristuvate joontega (nagu väiketäht "t"). Sa pead saama õigeks vertikaaljoone nurga, horisontaaljoone nurga ja nende kahe joone ristumiskoha nurga, mis ei tohi olla liiga terav ega liiga nüri.

• Sümbolite üldine nurk. Märgi メ täielikult vertikaalseks kallutamine (jälle nagu "t") annaks tulemuseks täiesti mittejaapanipärase sümboli. Sa pead kogu märgi iga kord samale nurkale kallutama.

• Joonte suhtelised suurused. Kujuta ette, kui hiragana き alumine osa oleks TOHIMME ja ülemine osa joontega oleks väga tilluke. Kõik peab olema märgi enda sees proportsionaalne, et sinu kiri oleks korralik ja loetav.

• Komponentmärkide suhtelised suurused. Said kompleksse kanji? Sa pead arvestama kõiki ülaltoodud detaile kanji sees olevate komponentmärkide puhul.

Vihkan seda öelda, aga kui kirjutad kanji märki 露 (つゆ – kaste), pead saama iga selle märgi sees oleva komponendi täiuslikuks. 雨 , 足 ja 各 peavad selle kanji sees omavahel olema õigetes proportsioonides. Sa ei saa 雨 märki ülaosas joonistada nagu tavaliselt, sest see näeks liiga suur välja – nagu näed, on see veidi kokku surutud ja horisontaalselt pikendatud.

Selle kanji kontekstis ei saa sa 雨-d joonistada nii, nagu joonistaksid seda eraldi. Pidage seda meeles ja saate täielikult vältida hajameelselt väljanäivaid kanji-sid.

10. Hangi käepraktikat nende ressurssidega

Olgu, see on kõik reeglite ja erandite kohta. See tundub palju infot, kui see kõik niimoodi lahti on pandud, kuid mõtle sellele nii: Sa lugesid just ühte väikest blogipostitust, mitte tervet romaani.

Mida sa tõesti vajad, on tohutult palju käepraktikat.

• Proovi kirjutamisharjutust käsitsi nende suurepäraste hiragana kirjutamisharjutuste töölehtedega. Hiragana on võib-olla kõige lihtsam koht alustamiseks. Pärast seda, kui oled selle lihtsama kirjasüsteemiga joonejärjekorra põhitõed selgeks teinud, saad edasi liikuda kanji märkide juurde.
• Et näha joonejärjekorda elusana, vaata mis tahes jaapani märgi Wiktionary lehekülge. Vaata seda märgi 国 (くに – riik) puhul, et näha, mida ma mõtlen! Neil on animeeritud gif-id, mis illustreerivad sulle joonejärjekorda, täpselt nagu need, mida oled selles postituses näinud.
• Mõne digitaalse harjutuse jaoks on olemas suurepärased rakendused, mis on spetsiaalselt loodud joonejärjekorra harjutamiseks. Mõned õppijad vannuvad KanjiQ (iOS) nime all, mis keskendub täielikult kanji treeningule flashkaartidega. Nende uusim funktsioon on kanji kirjutamisharjutuse valik, kus saad jälgida korrektset joonejärjekorda ja seda ise proovida. Rakendus parandab sind teel.
• Minu isiklik lemmik jaapani keele õpitööriist on Obenkyo (ainult Android). See rakendus keskendub täielikule jaapani keele sõnavara lugemise ja kirjutamise valdamisele. Saad jälgida joonejärjekorra animeeritud demonstreeringuid, saada käsitsi kirjutamispraktikat ja saada rakenduselt kohest tagasisidet.

Kuigi keeleõppeprogramm Lingflix pole spetsiaalselt loodud joonejärjekorra harjutamiseks, sisaldab see isikupärastatud viktoriine, mis nõuavad sinult vastuste sisestamist. Programmis on ka subtiitritega jaapani keelseid videoid. Lingflix võtab autentsed videod – nagu muusikavideod, filmide treilerid, uudised ja inspireerivad kõned – ja muudab need isikupärastatud keeleõppetundideks. Saad proovida Lingflix-i tasuta 2 nädalat. Külasta veebisaiti või laadi alla iOS-i rakendus või Androidi rakendus. P.S. Klõpsa siin, et kasutada ära meie praegust soodustust! (Aegub selle kuu lõpus.)

Kuidas harjutada jaapani keele joonejärjekorda

Jaapani keele joonejärjekorda valdamise sammud jagunevad kolme peamisse kategooriasse:

• Õpi üldisi reegleid. Jaapani keele joonejärjekord on üldiselt väga järjekindel. Erandeid on rohkem kui reegleid. Kui sa süsteemi selgeks saad, tead, kuidas läheneda peaaegu igale jaapanikeelsele kirjale.
• Õpi erandeid. Jaapani keele joonejärjekord on nii väga loogiline, et isegi erandid on tegelikult vaid minireeglid. Sa leiad, et 90% ajast tõmbad jooni samamoodi ja siis 10% ajast on olemas lisategur, mis nõuab sinult tähelepanu ja veidi teistsugust toimimist.
• Harjuta end läbi – ja veendu, et pliiats ja paber on kaasatud. Joonejärjekord on selline asi, mis tõesti tuleb teha vanamoodi. Mida rohkem sa kõiki neid jooni nende õiges järjekorras joonistad, seda paremini mäletad, kuidas moodustada ükskõik milliseid jaapani märke.

Nüüd oled varustatud kõigega, mida võimalikult vaja on, et valdada jaapani keele joonejärjekorra kunst.

Keera käised üles, haara pliiats (või pintsel) ja hakka harjutama!