Täielik juhend saksa eralduvatele tegusõnadele

Saksa keeles on palju imelisi ja keerulisi asju, kuid eralduvad tegusõnad tekitavad sageli saksa keele õppijatele palju probleeme.

Täna õpime kõike eralduvate tegusõnade kohta, sealhulgas kuidas neid kasutada, millal neid eraldada ja millal mitte. Olen need detailid jaotanud selgeteks sammudeks ja minimeerinud vajaliku meeldejätmiseks vajalikku teavet.

Mis on saksa eralduvad tegusõnad?

Saksa keeles lagunevad mõned tegusõnad oleviku ajas kasutamisel kaheks osaks. Kuigi see võib kõlada kummaliselt – võtta sõna ja see tavaliseks kasutuseks tükkideks rebida – teeme me sedasama inglise keeles. Inglise keeles nimetatakse neid "fraasilisteks tegusõnadeks".

Näiteks mõelge, mida te teete raamatukogu raamatuga: kas te seda "checkite"? Ei. Te "checkite selle out". Samuti saate raamatut otsides riiulitel "checkida" (teate küll, et veenduda, et see on olemas). Ja kui te selle "tote tagasi", veenduge, et see "checkitakse back in" – peale seda, kui raamatukoguhoidja on selle "checkinud over", et veenduda, et te pole sellele pastakatega või kriitidega üle kirjutanud või õlle kaanetele valanud.

Lihtsalt ühe prepositsiooni (sõna, mis näitab kahe asja vahelist suhet, nagu *in*, *on*, *at*, *over*, *under* jne) lisamisel saame muuta tegusõna tähendust.

Saksa keeles koosneb palju tegusõnu eesliitest (sageli prepositsioonist) ja põhitegusõnast. Kui põhitegusõnale lisatakse eesliide, muutub tähendus.

Sama kehtib inglise keeles – me saame muuta mõnede inglise keele tegusõnade tähendust prepositsiooni lisamisega, kuid inglise keeles lisame selle pärast tegusõna ja see on eraldi sõna. Mõelge fraasilistele tegusõnadele *get along*, *get over* ja *get down*. Kõigis kolmes on sõna "get", kuid kui muudate järgnevat prepositsiooni, liigute heade suhete omamisest millegist taastumiseni ja lõpuks tantsupõrandal liigutuste tegemiseni. Prepositsioonid (või saksa keeles eesliited) teevad tohutu vahe!

Nüüd, kui alustate saksa eralduva tegusõnaga, mida saksa keeles nimetatakse *trennbares Verb* (eralduv tegusõna), võite alustada sellega töötamist infinitiivis. Või vähemalt peaksite seda tegema, kui soovite elu lihtsana hoida.

Näiteks *aufstehen* ("püsti tõusma") on sõna-sõnalt "üles seisma", kuna eesliide on ette kinnitatud. Kui soovite rääkida, millal te hommikul üles tõusete, eraldaksite selle *auf-* *trennbares Verbi* (*aufstehen*) eest, paneksite selle lause lõppu ja käändaksite *stehen* nagu tavaliselt:

*Ich stehe um sieben Uhr auf.* (Ma tõusen üles kell seitse.)

Teeme veel ühe näite tegusõnaga *zuhören* (kuulama).

Kui tahate öelda "Ma kuulan teid", eraldage *zu-* algusest ja pange see lõppu, käändes jällegi põhitegusõna *hören* vastavalt alusele:

*Ich höre dir zu.* (Ma kuulan teid.)

Pea meeles, et sel juhul ütleme *dir* mitte *dich* ega *du*, sest me kasutame daativit. Milline armas, lihtne keel!

Viimase, tavalise näitena, kui helistate oma sõbrale, kasutate tegusõna *anrufen* (helistama), mis muutub:

*Ich rufe meine Freundin an.* (Ma helistan oma sõbrannale.)

Nagu inglise keeles fraasiliste tegusõnade puhul, võivad need eralduvad tegusõnad õppijaid eksitada, kuid neid kasutatakse igasugustes tavalistes väljendites. See tähendab, et te peate need tõesti ära õppima, kui soovite keeles täielikult vilunuks saada.

Olge eesliidete suhtes ettevaatlikud – mitte kõik neist ei eraldu!

On palju näiteid eesliidetest, mis muudavad sõnade tähendust. Paljud neist on prepositsioonid, kuid nagu inglise keeles, ei ole mõned neist iseseisvad sõnad, vaid lihtsalt eesliited.

Vaatleme tegusõna *laufen* (kõndima). No, *sich verlaufen* tähendab eksiteele sattumist. Nii võite mõelda: "Ah haa! Siin on meil eesliide, *ver*, kinnitatud tegusõna algusse. Ma tean, mida teha, kui ma tahan seda käänduda. Panen eesliite lause lõppu ja käändan põhitegusõna nagu tavaliselt."

Kahjuks ei ole see sel juhul õige.

Kui ütleksite "*Ich laufe mich ver*", oleks teie laus vale ja te ajaksite oma kuulajat segadusse. See tähendab "Ma kõnnin end... *ver*", kusjuures eesliide *ver-* on lihtsalt kuhugi keskele kinnitatud ilma tõelise iseseisva tähenduseta.

On tõsi, et *ver-* on eesliide, ja on ka tõsi, et see on kinnitatud põhitegusõnale (tegusõnale, mis oleks ilma selle eesliiteta täiesti korras), kuid see ei ole eralduv tegusõna. See on mitteeraldav tegusõna. Sel juhul jätke see eesliide sinna, kus see on, ja käändke ülejäänud sõna nagu tavaliselt:

*Ich verlaufe mich.* (Ma satun eksiteele.)

Enne kui hakkate saksa keeles eralduvaid tegusõnu kasutama, soovite kindlasti edasi lugeda. *Ich empfehle es.* (Ma soovitan seda.) Näete, kuidas ma selle näite salaja sisse vedasin? *Empfehlen* (soovitama) on eesliide *emp-*, mis ei eraldu põhitegusõnast, nii et jätame selle sinna ja töötame selle ümber, käändes põhitegusõna nagu tavaliselt.

Kuidas teada, kas eesliide või tegusõna on eralduv?

Õnneks ei pea te kõiki tegusõnu ja seda, kas need on eralduvad tegusõnad või mitte, läbi käima ja meelde jätma. Võite lihtsalt meelde jätta, millised eesliited tulevad ära ja millised mitte. Ja kui soovite oma vajalikke pingutusi minimeerida, peate lihtsalt meeles pidama, millised tegusõnade eesliited ei eraldu; see loetelu on lühem ja lihtsam meelde jätta.

Järgmised on mitteeraldavad eesliited:

• be-
• ent-
• emp-
• er-
• ge-
• miss-
• ver-
• zer-

See on kõik. Te olete valmis. Ei, tõesti, see on nii lihtne. Tõsiselt!

Näiteks:

*Kaufen* (ostma): *Ich kaufe einen Apfel.* (Ma ostan õuna.) Eesliidet pole. Lihtne.

*Einkaufen* (ostma või poes käima): *Ich kaufe einen Apfel ein.* (Ma ostan õuna sisse.) Märkasite, et see eesliide ei ole meie mitteeraldavate eesliidete loetelus? Siis võtke see *ein* ära ja pange see lõppu.

*Verkaufen* (müüma): *Ich verkaufe einen Apfel.* (Ma müün õuna.) Siin on meil eesliide *ver-*, mis on meie mitteeraldavate eesliidete loetelus, nii et jätame selle sinna, kus see on.

Üks külgmärkus: erinevus *kaufen* ja *einkaufen* vahel võib mõnikord olla segadust tekitav, nii et võiksite selle kohta natuke rohkem lugeda.

Ja lihtsalt lõbu pärast, siin on veel üks näide:

*Sprechen* (rääkima): *Wir sprechen Deutsch.* (Me räägime saksa keelt.) Eesliidet pole, probleemi pole.

*Absprechen* (kokku leppima): *Wir sprechen den Preis ab.* (Me lepime hinna kokku.) Siin on meil eesliide, mis ei ole meie mitteeraldavate eesliidete loetelus, *ab*, nii et võtame selle tegusõna eest ära ja paneme lõppu.

*Versprechen* (lubama): *Wir versprechen, nur Deutsch zu sprechen.* (Me lubame rääkida ainult saksa keelt.) See *ver-* on mitteeraldav eesliide, nii et me ei puuduta seda.

Kõik teised eesliited, millest saate koos nende seotud määratlustega lugeda, on eralduvad eesliited.

Nii et kui see pole üks neist vähestest, ülal loetletud mitteeraldavatest eesliidetest, võite olla rahulik, et see eraldub ja et olete ohutult põhitegusõna käändmisel ja eesliite lõppu panemisel. Siin on ülesandeleht, kus saate ennast eralduvate ja mitteeraldavate tegusõnade osas testida.

Muidugi on igale reeglile erandeid, ja sel juhul on kolm eesliidet, mis mõnikord eralduvad ja mõnikord mitte. Lisateabe saamiseks vaadake seda postitust eralduvate tegusõnade kohta Deutschedi veebisaidil.

Nüüd, kui teate, kuidas ära tunda eesliidetega tegusõnu, mis eralduvad, ja eesliidetega tegusõnu, mis ei eraldu – ja kuidas neid kontekstis harjutada – uurime, millal te seda teavet tegelikult vajate.

Millal eraldada eralduvaid tegusõnu

Siin on kolm näpunäidet, mis juhendavad teid enamikel juhtudel. Alustame ajast, mil te ei peaks tegusõna eraldama.

1. Ärge eraldage neid, kui neid kasutatakse modaalverbiga

Kui kasutate eralduvat tegusõna infinitiivis, jäävad need kokku. See on lihtne osa. See tähendab, et kui kasutate seda modaalverbiga, võite panna kogu eralduva tegusõna lause lõppu ja sellele enam tähelepanu ei pööra.

Näiteks:

*Ich will Geld ausgeben.* (Ma tahan raha kulutada.)

Kindlasti on *aus-* eralduv eesliide. Näete, et see pole meie lühikesel mitteeraldavate eesliidete loetelus? Kuid sel juhul kasutame seda infinitiivis, sest see järgneb modaalverbile *wollen* (tahtma), mis on käändud esimeses isikus ühepaljuses olevikus: *will* (tahan). Nii et me ei eralda seda siiski.

Boonusnäide:

*Ich werde es abgeben.* (Ma annan selle üles.)

*Ab-* on samuti eralduv eesliide, kuid sel juhul pole sellel tähtsust, sest seda kasutatakse modaalverbiga, nii et jätame selle infinitiivi vormi. Kui eralduv tegusõna järgneb modaalverbile, jätame selle rahule. Kohelge seda nagu iga infinitiivse tegusõnaga. Siin pole midagi näha. Liikuge edasi.

2. Eraldage need, kui neid kasutatakse käskivas kõneviisis

Kui soovite juhiseid või käske anda, peaksite tutvuma käskiva kõneviisiga. Kui soovite kellelegi öelda, et peseks oma käed maha, on *wasche deine Hände ab* väga kasulik fraas. Pange tähele, kuidas *abwaschen* (maha pesema) on eralduv eesliide ja kui seda kasutatakse käskivas kõneviisis, see eesliide tuleb kohe ära ja läheb lõppu.

3. Eraldage need, kui neid kasutatakse kesksõnadina

Oh, kesksõnad, kuidas me sind armastame. Loendame viisid. Okei, praegu on meil ainult kolm viisi, kuidas me sind armastame: oleviku lihtminevikus, mineviku lihtminevikus ja kui kasutatakse kesksõnalise adjektiivina.

Kui teie silmad just läikima läksid, tulge tagasi! Ja ärge muretsege, me oleme ikka veel eralduvate tegusõnade teemal. Kui eralduvat tegusõna kasutatakse mineviku või oleviku lihtmineviku kesksõnana, pannakse tavaliselt sõna ette lisatav *ge-* eralduva tegusõna eralduva eesliide järele.

See kindlasti nõuab näidet või kahte:

*Das Wasser ist gelaufen.* (Vesi on joosnud.)

*Das Wasser ist ausgelaufen.* (Vesi on välja joosnud.)

Veel üks grammatiline külgmärkus: võite ka meeles pidada, et selles näites kasutame abiverbina *ist* mitte *hat*, sest see on sihitu tegusõna, mis näitab uut olekut. Lisateabe saamiseks vaadake sihilisi tegusõnu.

Siin on veel üks näide:

*Ich bin gegangen.* (Ma läksin.)

*Ich bin eingegangen.* (Ma läksin sisse.)

Ja kui soovite kesksõna kasutada adjektiivina, näiteks oma äsja pestud käte kirjeldamisel, võite viidata oma *abgewaschenen Hände* (maha pestud kätele). Pange tähele, kuidas jällegi *ge-*, mis tavaliselt läheb sel juhul tegusõna ette, läheb *ab-* ja *waschenen* vahele, sest *abwaschen* on eralduv tegusõna. Näete seda eesliidet?

Aitab kesksõnadest.

Kuhu eraldada ja paigutada eralduvaid tegusõnu

Siinkohal on teil ilmselt päris hea arusaam sellest, kuhu eraldamine läheb, kui jagate eralduvaid tegusõnu, kuid juhul, kui soovite üksikasjalikku eesliidete ja nende seotud tähenduste loetelut vaadata, teate täpselt, kuhu lõigata tegusõna või kuhu sisestada *ge-*.

Reegel on alati eraldada eesliite ja põhitegusõna vahel.

Siin on põhinäide:

*Ich habe es abgesprochen.* (Ma leppisin selle kokku.)

Näete, kuidas *ge-* läheb *ab-* ja *gesprochen* vahele? Kuid nüüdseks teate seda juba, eks?

Lihtsalt juhuks, kui soovite olla kahekordselt kindel, proovige seda:

*Die Milch ist abgelaufen.* (Piim on aegunud.)

Sõna eituse kohta: kui soovite eralduvaid tegusõnu eitada, pange *nicht* otse enne eesliidet.

*Zum Beispiel* (näiteks) ütleksime "ta pesi oma käed" järgmiselt:

*Er wäscht sich seine Hände ab.*

Kui *Herr Muster* (Härra Näidis) on natuke lohakas, võime öelda:

*Er wäscht sich seine Hände nicht ab.* (Ta ei pese oma käsi maha.) Ikk!

Näpunäited eralduvate tegusõnade õppimiseks ja kasutamiseks

On hämmastav, kui palju arvutusvõimsust kannab paljud meist endaga kaasas oma taskutes, kottides või seljakottides. Kui soovite midagi õppida, on teie nutitelefon suurepärane esimene samm, ja see kehtib sõltumata sellest, kas soovite otsida tõlkeid võrgu teel või kas soovite ära kasutada paljusid rakendusi, mis on saadaval sõnavara loetelude meeldejätmiseks või keelereeglite mõistmiseks.

Kui soovite saksa eralduvaid tegusõnu valdada, proovige rakendust nagu Quizlet ja otsige saksa eralduvate eesliidete kohta mälukaarte. Valikuid on palju ja kui te ei leia ühtegi, mis vastaks teie täpsetele maitsele, saate alati üles laadida oma kaardid.

Kuna eralduvatel tegusõnadel on sageli tavalised põhitegusõnad, on oluline ka neid põhitegusõnu ja nende seotud tähendusi õppida. Seda peate tegema uut keelt õppides niikuinii: õppige tegusõnu.

Saate kasutada keeleõppeprogramme nagu Lingflix, et leida rohkem näiteid nende sõnade kasutamisest loomulikus kontekstis autentsetes saksa videotes. Lingflix võtab autentsed videod – nagu muusikavideod, filmi treilerid, uudised ja inspireerivad kõned – ja muudab need isikupärastatud keeleõppetundideks. Saate proovida Lingflixi tasuta 2 nädalat. Vaadake veebisaiti või laadige alla iOS-rakendus või Androidi rakendus. P.S. Klõpsake siin, et ära kasutada meie praegust sooduspakkumist! (Kehtib kuni selle kuu lõpuni.)

Lingflix võimaldab teil luua multimeediumilisi mälukaardipakke nende tegusõnade õppimiseks ja neid edasi vaadata isikupärastatud testide kaudu. Kui te pole kindel, millal tegusõna kasutada, saate seda otsida, et näha, kuidas seda emakeele kõnelejad erinevates olukordades kasutaksid.

Kuid kui soovite keskenduda konkreetsemalt eralduvatele tegusõnadele, uurige eralduvates tegusõnades kasutatavate eesliidete ja prepositsioonide tähendusi. Loetelu jaoks vaadake seda suurepärast postitust saksa eesliidete tähenduste kohta.

Saksa keele õppimine ei pea olema keeruline. Tegelikult, kui võtate seda ühe sammu kaupa, muutub see peaaegu pingutusetuks.

Saksa eralduvad tegusõnad tulevad kergesti peale seda, kui olete mõned põhitegusõnad hästi valdama õppinud ja teate, millised eesliited eralduvad. Selle teadmisega võiksite eralduvaid tegusõnu enesekindlalt kasutada. Ja enne kui te midagi teate, on teie tegusõnade eraldamise ärevus minevikku kuuluv.