35 Kõige Levinumat Saksa Sidesõna

Keeleteaduses on sidesõna sõna, mis ühendab lause osi. See võimaldab luua pikemaid, keerukamaid lauseid, et väljendada sidusat ideed või kontseptsiooni.

Saksa keele sidesõnu saab jagada kahte põhikategooriasse: siduvad sidesõnad ja alluvusseadeldavad sidesõnad. See juhend käsitleb põhilisi saksa sidesõnu, mida kõik õppijad peaksid teadma ja meelde jätma põhiliste vestuste jaoks.

Saksa siduvad sidesõnad

Siduvad sidesõnad ühendavad lause osi ja annavad igale osale võrdse rõhu.

Saksa siduvad sidesõnad on mugavad, kuna need ei mõjuta lauseehitust ega sõnajärge. Pealegi pole palju siduvaid sidesõnu meelde jätta!

Kui ma esimest korda sain teada saksakeelses tunnis siduvatest sidesõnadest, öeldi mulle, et ma mõtleksin neist kui "sõbralikest" sidesõnadest. See analoogia toimib kõigi eelpoolnimetatud põhjuste tõttu. Vaatame siis oma grammatilisi sõpru.

und — ja

Kasutus: Inglise keele "and" sugulane. Ühendab lauseid ja sarnaseid, seotud sõnu või fraase.

Sie ist klug und hat viele Hobbys. Ta on tark ja tal on palju hobbisid.

aber — aga

Kasutus: Ühendab lauseid, mis vastanduvad üksteisele tões või kontseptsioonis. Rõhk on nende erinevusel.

Ich bin müde, aber ich muss zur Schule gehen. Ma olen väsinud, aga ma pean kooli minema.

oder — või

Kasutus: Kasutatakse alternatiivsete valikute loetlemiseks. Saksa keeles kasutatakse seda ka tavaliselt mitte-siduval kujul küsimuse lõpus kinnituse sarnaselt, nagu inglise keeles "jah?" või "eks?".

Willst du ein Buch lesen oder Schach spielen? Kas sa tahad raamatut lugeda või malet mängida?

Er ist ganz sympatisch, oder? Ta on väga sümpaatne, eks?

denn — sest, kuna

Kasutus: Näitab põhjuslikku seost lausete vahel. Märkus: denn-i ei saa kasutada lause alguses (nagu on võimalik inglise keeles lausetega, mis algavad sõnadega "because" või "since").

Ich kaufe Gemüse, denn ich möchte einen Salat machen. Ma ostan köögivilju, sest ma tahan teha salatit.

hingegen — teisalt

Kasutus: Esitab vastuolulise või alternatiivse objekti või stsenaariumi võrreldes eelnevalt mainituga. Hingegen on ainulaadne, kuna see käitub pigem kui sidesõnaline "lisandus" kirjeldatavale subjektile. See on paigutatud siduvate sidesõnade nimekirja, kuna see ei loo alistavat lauset ega muuda verbi asukohta.

Sie liebt Äpfel, ihre Freundin hingegen liebt Orangen. Ta armastab õunu, tema sõbranna aga armastab apelsiine.

sondern — vaid

Kasutus: Sarnaselt sõnaga aber tutvustab see vastuolulist lauset. Kuid sondern viitab tavaliselt esimese lause parandusele.

Sie wohnt nicht in Berlin, sondern in Tübingen. Ta ei ela Berliinis, vaid Tübingenis.

doch — siiski

Kasutus: Sarnaselt sõnaga aber tutvustab vastuolulist lauset. Kuid doch kandeb veidi formaalsemat tooni ja võib anda suuremat rõhku järgnevale lausele või väitele. Mõnel juhul võib tõlge olla täpsem kui "igatahes" või "tõepoolest".

Ich wollte zur Party kommen, doch ich war schon verabredet. Ma tahtsin peole tulla, kuid mul olid juba plaanid.

Saksa alluvusseadeldavad sidesõnad

Alluvusseadeldavad sidesõnad ühendavad lauseid, kuid nende vahel on ilmne seos. Üks lause peab olema teisest sõltuv, et kogu lause tähendus ja olulisus saaks selgeks.

Saksa keeles muudavad alluvusseadeldavad sidesõnad lause sõnajärge. Nimelt liigutatakse tegusõna alistavas lauses teisest positsioonist lause lõppu. See muudab alistava lause järjekorraks Subjekt-Ojekt-Verb, mitte Subjekt-Verb-Objekt.

Alistavad laused võivad ka tekitada probleeme neile järgneva lausega. Saksa keeles kasutatakse koma lausete selgeks eraldamiseks. Kui lause algab alistava lausega, siis ka koma järgnev lause kogeb sõnade ümberpaigutust – täpsemalt vahetavad selle lause subjekt ja verb kohad.

Sa märkad seda nihket allolevates näidetes. Sa võid näha ka erinevusi siduvate ja alluvusseadeldavate sidesõnade vahel igapäevases saksa meedias. Lingflix on abiks nende grammatiliste konstruktsioonide tuvastamisel, nagu neid kasutavad emakeelena kõnelejad. Lingflix võtab autentsed videod – nagu muusikavideod, filmide treilerid, uudised ja inspireerivad kõned – ja muudab need isikupärasteks keeleõppetundideks. Sa võid proovida Lingflix-i tasuta 2 nädalat. Külasta veebisaiti või laadi alla iOS-i rakendus või Androidi rakendus. P.S. Klõpsa siin, et kasutada ära meie praegust soodustust! (Aegub selle kuu lõpus.)

Kuigi siduvaid sidesõnu võib pidada koostööalisteks "sõpradeks", õpetati mulle mõtlema alluvusseadeldavatest sidesõnadest kui "kiusajatest", kes "löövad" tegusõnad lausest välja (otsesõnu). Nad loovad selge võimudünaamika ja segavad grammatilist "rahu".

Siiski on oluline neist sidesõnalistest pahatajlikest tegijatest õppida. Neid on üsna palju rohkem kui siduvaid sidesõnu.

als — kui (viidates minevikule)

Kasutus: Minevikusündmuste kirjeldamiseks. Need sündmused on tavaliselt üksikud, lõpetatud hetked, mis ei kesta.

Als ich jung war, war ich sehr frech. Kui ma olin noor, olin ma väga pahur.

anstatt — selle asemel

Kasutus: Esitab tegevuse, sündmuse või objekti, mis vastandub või on alternatiiviks varem mainitud tegevusele, sündmusele või objektile.

Ich gehe zu Fuß, anstatt mit dem Auto zu fahren. Ma kõnnin jala auto sõitmise asemel.

bevor — enne

Kasutus: Viitab tegevusele, mis on toimuma või peaks toimuma enne teist tegevust. Bevor-i ei kasutata nimisõnade puhul.

Bevor meine Eltern kommen, müssen wir das Wohnzimmer aufräumen. Enne kui mu vanemad tulevad, peame elutuba koristama.

bis — kuni

Kasutus: Kirjeldab sündmust, mis toimub kuni teatud punkti või sündmuseni.

Wir warten auf Sie, bis Sie fertig sind. Me ootame teid, kuni te olete valmis.

da — kuna, sest

Kasutus: Kirjeldab põhjuslikku seost lausete vahel. Erinevalt denn-ist saab da-d kasutada lause alguses.

Da sie viele Meetings hat, arbeitet sie heute im Büro. Kuna tal on palju koosolekuid, töötab ta täna kontoris.

damit — et, selleks et

Kasutus: Esitab põhjuslikku ja sageli järjestikust seost lausete vahel. Damit-i järgnev lause selgitab eelneva lause eesmärki.

Lass uns später losfahren, damit wir nicht im Stau stecken bleiben. Lähme hiljem, et me ei jääks ummikusse kinni.

dass — et

Kasutus: Inglise keele "that" sugulane. Tutvustab sõltuvat lauset, mis annab täiendavat selgitust põhilisele sõltumatule lausele. Mõnel juhul ei pruugi saksa emakeele kõnelejad lausesse dass-i kaasata, kui üldine kontekst seda juba viitab (nendel juhtudel on lause põhimõtteliselt lihtsalt kaks või enam sõltumatut lauset ilma verbijärjestuse muutuseta).

Ich hoffe, dass du kommen kannst. Ma loodan, et sa saad tulla.

falls — juhul kui

Kasutus: Esitab tingimuslikke stsenaariume; falls tuleneb sõnast der Fall (juhtum, küsimus). Sageli kasutatakse falls-i ettevaatuslikke sündmuste kirjeldamiseks, mis ei toimu kindlasti.

Kaufen Sie Medikamente, falls Sie krank werden. Ostke rohte juhuks, kui te haigestute.

indem — sedaviisi, et

Kasutus: Esitab mainitud stsenaariumi/ürituse põhjuse või meetodi või vahendi, mille abil "eesmärk" saavutatakse.

Sie hat Englisch gelernt, indem sie fünf Jahre in Amerika gewohnt hat. Ta õppis inglise keelt sedaviisi, et elas viis aastat Ameerikas.

nachdem — pärast seda

Kasutus: Viitab tegevusele, mis on toimuma või peaks toimuma pärast teist tegevust. Nachdem-i ei kasutata nimisõnade puhul.

Sie macht ein Nickerchen, nachdem sie ihre Arbeit erledigt hat. Ta teeb uinaku pärast seda, kui ta on oma töö lõpetanud.

ob — kas, kas ... või mitte

Kasutus: Piiratud "kas", mis kehtib ainult "jah/ei" stsenaariumidele. Erineb falls-ist, mida saab kasutada laiemalt.

Sie wollen wissen, ob Greta das Abendessen kochen kann. Nad tahavad teada, kas Greta saab õhtust süüa teha.

obgleich — kuigi

Kasutus: Kirjeldab tingimust või stsenaariumi, mis viib vastuolulise või ootamatu sündmuseni. Kasutatakse sagedamini tekstis kui juhuslikus vestluses.

Er wollte mittanzen, obgleich er ungeschickt ist. Ta tahtis koos kõigiga tantsida, kuigi ta on kohmakas.

obwohl — kuigi

Kasutus: Sama funktsioon kui obgleich-il, kuigi obwohl-i kasutatakse sagedamini suulises vestluses.

Er gewann das Rennen, obwohl er nicht trainierte. Ta võitis võistluse, kuigi ta ei treeninud.

seit — sellest ajast peale

Kasutus: Kirjeldab sündmust, mis on alguse saanud minevikus ja eeldatavasti jätkub.

Seit ich ein Teenager war, kaue ich Kaugummi. Sellest ajast peale, kui ma olin teismeline, olen ma närimiskummi näritsenud.

sobald — niipea kui

Kasutus: Väljendab sündmust, mis toimub kohe pärast teise sündmuse toimumist.

Sobald Sie angekommen sind, rufen Sie mich an. Niipea kui te olete kohal, helistage mulle.

sodass — nii et, mille tulemusena

Kasutus: See erineb veidi inglise keelest "so that" ja eelmainitud damit-ist. Selle asemel, et näidata kavatsust, osutab see tegevuse tulemusele, olgu see siis tahtlik või mitte.

Der Flug hatte Verspätung, sodass wir den letzten Zug nach Hause verpasst haben. Lennuk oli hilinenud, nii et me jäime viimase rongiga koju mineku maha.

sofern — eeldusel, et

Kasutus: Täpsustab tingimusi sündmuse toimumiseks. Peetakse veidi formaalsemaks kui falls.

Ich kann einen Kuchen backen, sofern du die Zutaten kaufst. Ma võin koogi küpsetada, eeldusel et sa ostad koostisosad.

solange — seni kuni

Kasutus: Inglise keele "so long" sugulane. Täpsustab tingimust (tavaliselt jätkuvat), milles stsenaarium toimub.

Solange Sie Ihren Hund haben, sind Sie in Sicherheit. Seni kuni sul on su koer, oled sa turvalisuses.

sonst — muidu

Kasutus: Esitab stsenaariumi, mis toimub tingimuse või tegevuse mittetäitmise tulemusena. Sageli kasutatakse hoiatuste või ettevaatusabinõude esitamiseks.

Ich muss los, sonst komme ich zu spät zur Arbeit. Ma pean minema, muidu jään tööle hiljaks.

soweit — nii palju kui, nii kaugele kui

Kasutus: Kirjeldab kraadi (abstraktset või konkreetset), milleni tegevus või stsenaarium ulatub.

Soweit ich weiß, funktioniert der Computer. Nii palju kui ma tean, arvuti töötab.

statt — selle asemel

Kasutus: Lühendatud, mitteametlikum versioon sõnast anstatt, sama funktsiooniga: esitab tegevuse, sündmuse või objekti, mis vastandub või on alternatiiviks varem mainitud tegevusele, sündmusele või objektile.

Warum drehst du die Heizung auf, statt einen Pulli anzuziehen? Miks sa lülitad kütte sisse, selle asemel et kardiganit selga panna?

um…zu — selleks et

Kasutus: Esitab tegevuse või stsenaariumi põhjuse või eesmärgi. Um…zu kasutamisel kasutatakse tegusõna infinitiivi vormi.

Er geht in die Bibliothek, um zu lernen. Ta läbib raamatukokku selleks et õppida.

während — samal ajal

Kasutus: Kirjeldab sündmusi, mis toimuvad samaaegselt.

Sie arbeitet am Computer, während er die Wohnung putzt. Ta töötab arvutiga, samal ajal kui ta koristab korterit.

weil — sest

Kasutus: Esitab põhjuslikku seost lausete vahel. Erinevalt denn-ist saab weil-i kasutada lause alguses.

Sie ist wütend, weil sie ihre Brieftasche verloren hat. Ta on vihane, sest ta kaotas oma rahakoti.

wann — kui, millal

Usage: Kirjeldab konkreetset ajahetke, millal midagi toimub, mis tavaliselt viib teise tegevuseni.

Sag mir, wann du zur Party kommst. Ütle mulle, millal sa peole tuled.

wenn — kui, iga kord kui

Kasutus: Esitab tingimuslikke stsenaariume, tavaliselt korduvaid, mitte üksikuid stsenaariume või sündmusi, mis toimuvad kindlal ajahetkel. Seetõttu ei ole wenn tingimata piiratud ajastusega olukordadega ja on funktsionaalselt paindlikum kui wann.

Wenn Sie Fahrrad fahren, tragen Sie immer Ihren Helm. Iga kord kui sa sõidad jalgrattaga, kanda alati kiivrit.

wie — kuidas

Kasutus: Esitab lause, mis küsib või annab täiendavat teavet mainitud tegevuse kohta.

Können Sie mir sagen, wie ich zum Bahnhof komme? Kas sa saad mulle öelda, kuidas raudteejaamani jõuda?

wo — kus

Kasutus: Esitab lause, mis küsib või annab teavet konkreetse asukoha kohta.

Wissen Sie, wo das Klassenzimmer ist? Kas te teate, kus klassiruum on?

Olgu nad siis grammatilised sõbrad või kiusajad, on oluline tunda mõlemat saksa sidesõnade kategooriat. Need võivad oluliselt uuendada su lühikesi, põhilisi lauseid elegantsemateks ja muljetavaldavamateks vormideks.