Kuidas ma prantsuse keelt õppisin: minu 8-etapiline tee

Kas sa usud, kui ma ütlen, et prantsuse keele õppimine tõi mulle töökoha Pariisi moemuuseumis?

Ja et see viis mulle kohtumise mu abikaasaga? Ja see võimaldas mul elada korteris, mille aknad vaatasid välja Seine'i jõele ja kuulsale Notre-Dame'i katedraalile!

Ma pean tänama prantsuse keelt paljude imeliste kogemuste eest minu elus.

Prantsuse keele õppimine võib avada sulle nii palju võimalusi. Siin ma jagan oma lugu, kuidas ma prantsuse keelt õppisin ja millisele ootamatule teele see mind viis. Ma annan sulle ka näpunäiteid ja ideid, mida ma igal etapil kogusin, mitte ainult prantsuse keele õppimiseks, vaid ka töövõimaluste leidmiseks Prantsusmaal.

Isegi kui sinu prantsuse keele õppimise tee ei järgi täpselt sama marsruuti, saad jäljendada minu edu, et õppida prantsuse keelt strateegiliselt ja kiiresti ükskõik kust.

1. Ma hakkasin prantsuse keelt õppima (või nii ma arvasin)

Ma olin alati unistanud, et üks päev lähen Pariisi, ja just see kiindumus pani mind alguses prantsuse keelt õppima tahtma.

Võimalus – või mõnikord nõue – õppida kooliajal veel üht keelt on eelis, mida ei tohiks alla hindada, ja ma kasutasin seda kindlasti ära.

Kahjuks, hoolimata asjaolust, et sain püsivalt viise, olin Prantsuse Keelse Auühingu liige ja osalesin oma keskkooli prantsuse keele klubis, lõpetasin keskkooli peaaegu üldse prantsuse keelt oskamata. Peale selle oli mu aktsent täiesti kohutav!

Kuidas see oli võimalik pärast nelja aastat prantsuse keele õpinguid? Ja mida võib see meile prantsuse keele õppimise protsessist rääkida?

Esiteks, ma arvan, et keskkooliõpilasi võivad häirida paljud puberteedis kogetud emotsioonid, sotsiaalsed surve koolis ja võib-olla isegi motivatsiooni puudumine. Teismelise eas on raske mitte olla kohmetu, ja keele õppimine nõuab vabadust ja enesekindlust veasi teha.

Nii et isegi kui sa oled keskkoolist ammu ees, ära tunne, et sa oled tingimata halvemas seisus. Sa oled ilmselt kuulnud, et mida varem hakkad teist keelt õppima, seda lihtsam see on – ja see on teatud määral tõsi.

Aga täiskasvanuna sa oled tõenäoliselt enesekindlam ja teadlikum oma õpivajadustest ja eesmärkidest. Lisaks on sul sisemine ajend prantsuse keelt õppida, mitte hinnet, mis su kohal riigub.

Teine asi, mis teeb keskkoolis prantsuse keele õppimise raskeks, on see, et veidi õppimise ja päheõppimisega on lihtne häid hindeid saada, kuid palju raskem on rakendada õpitut väljaspool klassiruumi.

Lõppude lõpuks on lõppeesmärk prantsuse keele kasutamine, mitte ainult mõne koolitesti läbimine.

Tagasi vaadates on kõige olulisem nõuanne, mida ma sulle anda saan, teha prantsuse keelest osa sinu igapäevaelust juba algusest peale. Ainult tundidele ja harjutustele lootmine ei anna tulemust. Prantsuse keelde sukeldumine on ainus viis, kuidas sa kunagi valdavuse jõuad ja oma rasket töö vilju lõikad.

Sa võid selle protsessi tegelikult alustada ükskõik kust. Kõik, mida vaja, on end reaalsete prantsuskeelsete meediumitega ümbritseda, nagu televisioon, raadio ja filmid.

2. Ma alustasin ülikoolis uuesti

Pärast keskkooli lõpetamist läksin otse ülikooli, et omandada inglise kirjanduse kraad.

Ma teadsin, et pean täitma üldharidusnõude, mille kohaselt peab olema vähemalt kesktaseme teine keel. Ma võtsin aega, et kaaluda, kas proovida ja testiga alustavatelt prantsuse keele kursustest välja saada ning lihtsalt võtta keskastme kursused, et nõue varakult täita.

Kuigi ma õppisin keskkoolis prantsuse keelt, otsustasin alustada uuesti kõige põhilisemast prantsuse keele tunnist, mida mu ülikool pakkus. See osutus üheks parimaks otsuseks, mida ma kunagi teinud olen!

Kõik peaksid meeles pidama, et see on korras, kui sul on vaja uuesti alustada.

Uuesti alustamine tugevdas materjali ja selgitas mõisteid, mida ma varem oli valesti mõistnud. Lisaks olin seekord otsustanud oma prantsuse keele oskusi parandada.

Kui ma olin keelenõude täitnud, olin juba nii keeleosakonnaga seotud, et otsustasin võtta prantsuse keele kõrvaleriala. Ma sain lõpetada kõrgtaseme prantsuse keele tunnid ja alustada väga huvitavaid kursusi prantsuse kirjanduses ja kinos. Need tunnid tegid imet mu kuulamis- ja lugemisoskusega.

Ma lõpetasin ka iseseisva õpinguga, kus ma õpetasin prantsuse keele klassi Savoies, ühes Prantsusmaa departemangus, oma professori juhendamisel, mis aitas mu kõneoskus.

Kui sa ei ole praegu ülikoolis immatrikuleeritud, pea meeles, et enamik ülikoole lubab kohalikel inimestel väikse tasu eest loenguid auditoreina kuulata, nii et sa ei pea olema üliöpilane, et osaleda prantsuse keele tundides oma kohalikus ülikoolis.

Mitte ainult ei saa sa struktureeritud, ülikoolitasemel prantsuse keele haridust, vaid saad ka keskenduda prantsuse keele õppimise spetsiifilistele valdkondadele, mida üldisemad tunnid ei kata. Tegelikult soovitaksin eriti otsida just prantsuse keele häälduse klassi, kui sinu kohalik ülikool sellist pakub.

See oli kasulikum prantsuse keele tund, mida ma kunagi võtsin, kuna ma võitlesin hääldusega rohkem kui millegi muuga. See on ka üks neist keelekontseptidest, mida on palju lihtsam õppida näost-näkku õpetajaga, mitte veebis.

Mu professor ei kartnud lasta mul teha kogu klassi ees naljakaid nägusid ja helisid, et õppida teatud sõnu hääldama, ja pärast mitut nädalat oli mu häbelikkus aktsendi pärast täielikult kadunud.

Alles pärast kõige lolli kõlava hirmu eemaldamist sain ma oma aktsenti parandada ja lahkusin sellest tunnist enesekindlamana kui kunagi varem.

Üldiselt olid mu ülikooli prantsuse keele tunnid rasked, kuid lõbusad, ja mu professorid olid nii teadlikud ja imelised, et ma õppisin tohutult palju. Ma lõpetasin ülikooli kasulike prantsuse keele oskustega ja olin selle üle uhke, kuigi ma ei ütleks veel, et olin valdav.

3. Ma sain prantsuse viisa ja töö

Kiirendame mõnda aastat edasi, varsti pärast seda, kui ma olin 24-aastaseks saanud, ja ma tegin otsuse lahkus oma töökohast USAs ning reisida maailmas, mida ma alati tahtsin teha. Ma ei alustanud tegelikult Prantsusmaaga – ma alustasin Itaaliaga – kuid paratamatult sattusin ma sinna, kus ma alati elada unistanud olin: Pariisi.

Ma saabusin au pair viisaga, õpetades lapsi, kellel oli koduõpe. Kuigi minu olukord oli unikaalne – enamik au paire lihtsalt hoolitseb laste eest enne ja pärast kooli – soovitan seda teed, kui sa mõtled, kuidas Prantsuse viisa saada.

Mõni kuu pärast Prantsusmaal olemist sain ma suurepärase töökoha Le Palais Galliera's (Pariisi riiklikus moemuuseumis). Olen kindel, et sain töö, sest oskasin nii inglise kui prantsuse keelt ja mul oli kogemus muuseumides töötamisega.

Paris Musées (Pariisi muuseumid) on võrratu organisatsioon, kus töötada, ja nad palkavad palju välismaalasi, nii et vaata nende veebisaiti, kui sa oled huvitatud.

Kui muuseumitöö ei ole sinu jaoks, on palju erinevaid võimalusi neile, kes otsivad Prantsusmaal tööd, kui sa oled nõus uurima. Nagu ma eespool vihjasin, anna endale eelis, tehes selgeks, et sa oskad ka inglise keelt.

4. Ma sukeldusin erinevatesse prantsuse keele vormidesse

Nii mu au pairi kui muuseumitöö olid olulised minu suhtlusoskuste laiendamisel. Ja hea uudis on see, et saad jäljendada sama tüüpi õppimist isegi siis, kui sa ei asu ega tööta praegu prantsuskeelses keskkonnas.

Au pairina, kuigi ma õpetasin lapsi inglise keeles, oli nende prantsuse keele kuulamine väljaspool meie tunde minu jaoks väga kasulik. Lapsed olid muidugi emakeelena rääkijad, kuid rääkisid madalama taseme prantsuse keelt oma vanuse tõttu.

Seetõttu soovitan kuulata prantsuse lastemuusikat, vaadata prantsuskeelseid lastefilme ja lugeda prantsuse lasteraamatuid. Lastefilmide dubleeritud versioonid, nagu "Tuhkatriinu" ja "Shrek", on alati hea koht, kust alustada:

Põhimõtteliselt on igasugune lastele mõeldud meedia suurepärane viis tõsta oma arusaamise oskusi taseme võrra, ilma et kaoksid või üle koormaksid.

Töötades muuseumis, õppisin ma professionaalset prantsuse keelt, suheldes kolleegide ja publikuga. Peale selle pidin täitma prantsuskeelseid vorme, lugema prantsuskeelseid silti ja kasutama prantsuse keelt iga kord, kui majast väljusin.

See sukeldumine oli hindamatu ja ma omandasin väärtuslikke kultuuritunde, puutusin kokku erinevate aktsentidega, külastades teisi Prantsusmaa osi, ning õppisin slängi ja kõnekeelt.

Kui sa ei saa sukelduda prantsuskeelsesse töösse või igapäevaellu, kaaluda viise, kuidas simuleerida seda sukeldumise kogemust, isegi kui see on vaid tund või kaks iga päev.

Näiteks proovi liituda kohaliku prantsuse keele klubiga, vaadata prantsuse filme või isegi lugeda prantsuse romaani.

Ja ära unusta üht kõige olulisemat asja, mida ma Prantsusmaal elades avastasin: enamasti olid kõik lahked, kui ma prantsuse keelt rääkisin ja vigu tegin, ning mu töökaaslased ja publik olid huvitatud sellest, kust ma pärit olen, mitte ei hukka mind mu ebatäiusliku kõne pärast.

Nii et ära välti päriselulisi vestlusi prantsuse keele kõnelejatega. Oota neid innukalt kui võimalust oma oskusi ja enesekindlust arendada.

5. Ma segasin sisse veel ühe prantsuse keele tunni

Oma viisa nõuena pidin ma Prantsusmaal elades registreeruma prantsuse keele kursusele. Ma valisin ELFE keelekooliks ja soovitan seda väga kõigile, kes suunduvad Pariisi. Nende õppekava on fantastiline ja mu õpetaja oli imeline.

Klassi võtmine teiste mitte-prantsuse emakeele kõnelejatega aitas veel kord harjutada ilma veategemise hirmuta, kuna me kõik olime samas paadis.

Samuti oli ülimalt kasulik omada taas struktureeritud, järkjärgulisi tunde ja kohta, kus küsida kõiki küsimusi, mis tekkisid minu igapäevasest sukeldumiskogemusest.

Näiteks võisin ma küsida oma õpetajalt fraasi kohta, mida ma tänaval kuulsin ja millest ma aru ei saanud, või miks inimesed mõnikord mind valesti mõistsid, kui ma teatud sõna kasutasin.

Tema parandused ja õpetused olid minu jaoks hindamatud ning need said veelgi kasulikumaks, kuna ma sain neid rakendada kohe, kui klassist lahkusin ja olin jälle Pariisi tänavatel.

Ükskõik kus sa elad, on alati võimalusi võtta väärtuslikke prantsuse keele tunde. Erinevalt esimestest prantsuse keele tundidest peaksid sa nüüd otsima neid, mis aitavad sul arendada sukeldumistehnikaid, mida sa oled kasutanud. Siin hakkab kõik kokku tulema ja sa peaksid tundma, kuidas sisened kõrgemasse kesk- ja edasijõudnute tasemesse.

6. Ma armusin prantsuse keeles

Kuskil oma pariisilase kogemuse käigus kohtusin ma oma praeguse abikaasa, Javieriga, prantsuse kokaga (kes on tegelikult kolumbialane, kuid sündinud Pariisis – lugu teiseks ajaks). Me käisime umbes aasta ja abiellusime armastuse linnas, muinasjutt muutus tõeks.

Minu prantsuse keel paranes oluliselt pärast temaga kohtingute algust, sest mul oli lõpuks keegi lähedane, kes sai mind parandada ja aidata iga päev minu keeleoskustega.

Siiski räägib mu abikaasa ka inglise keelt, nii et pidime oma suhte alguses pingutama, et kasutada tihti prantsuse keelt, et ma saaksin harjutada.

Ma tean, kui uskumatult vedanud ma olin – mitte kõik ei lõpeta prantsuse romantikas. Kuid igaüks on võimeline leidma emakeele kõneleja, kellega harjutada.

Ükskõik kus sa elad, on palju veebivestluste foorumeid, kohti, kust leida kirjasõpru või kohalikke Meetup'i üritusi, kus saad leida prantsuse keele sõbra.

Selline harjutamine emakeele kõnelejaga on hädavajalik, kui sa tahad tabada oma prantsuse keele vigu ja arendada looduslikku kõlajat kõnet.

7. Ma leidsin valdavuse sealt, kus ma seda kõige vähem ootasin

Mitte liiga kaua peale meie abiellumist kolisime minu abikaasa ja mina Colombiasse, kuna mul tekkisid probleemid prantsuse viisa uuendamisega.

Näed, hoolimata Prantsusmaal sündimisest, ei ole mu abikaasal prantsuse kodakondsust, mis on, nagu ma enne ütlesin, lugu teiseks ajaks. Seega ei saanud ma prantsuse abikaasa viisat.

Me arvasime, et võin kogeda natuke Colombia kultuuri, tutvuda oma uute ämmade-ädadega ja õppida natuke hispaania keelt, nii et pakkisime kohvrid kokku ja suundusime Lõuna-Ameerikasse.

Kuni me otsisime õiget linna, kus mu abikaasa saaks oma restorani avada, elasime me kaks kuud minu ämmade-ädedega. Nad ei räägi inglise keelt ja mina ei teadnud alguses Colombiasse kolides üldse hispaania keelt, kuid me kõik rääkisime prantsuse keelt.

Siin on naljakas osa: pärast kahte kuud koos elamist oli mu prantsuse keel Colombias parem kui see oli kunagi varem Pariisis olnud! Ma rääkisin seda sõna otseses mõttes ööpäevaringselt need kaks kuud, mis oligi just see tõuge, mida ma valdavuse saavutamiseks vajasin.

Prantsusmaa sõpradega Skype'i kaudu suhellemise ja oma ämmade-ädede sageli nägemise vahel harjutan ma prantsuse keelt siiamaani sageli ja see on teinud kõige suurema vahe minu taseme säilitamisel.

Ma ei saa piisavalt rõhutada, kui oluline on leida viise oma prantsuse keele harjutamiseks, et sa seda ei kaotaks.

Lõpuks olen ma õppinud, et ükskõik kus sa prantsuse keelt õpid, on alati asju, mida saad parandada, ja et pidev harjutus on ainus viis seda teha. Pole vahet, kus sa maailmas oled, mida rohkem sa prantsuse keelt räägid, seda parem su prantsuse keel on.

8. Ma ei lõpeta kunagi õppimist (ja prantsuse keele uuesti õppimist)

Ma olen kindel, et nende esimeste seitsme sammu lugemise järgi arvaksid sa, et ma olen täielikult valdav prantsuse keeles ja keegi ei kahtleks kunagi, et ma poleks prantslane. Ja sa eksiksid.

Tundub, et prantsuse keele sõnade ja fraaside unustamine on nii palju lihtsam kui nende õppimine, nii et ma pean kogu aeg harjutama.

Üks viis, kuidas mulle meeldib seda teha, on vaadata autentseid prantsuskeelseid videoid nagu YouTube'i ja filmide treilereid. Mina teen seda isiklikult Lingflixis:

Prantsuse keele valdavuseni ei ole ühtset teed. Lugu, kuidas ma prantsuse keelt õppisin, võib näha väga erinev sinu loost. Kuid üldised õppetunnid peaksid aitama sul oma tee leida, ja see teekond võib muuta su elu viisil, mida sa ei osanud ette kujutada.