21 prantsuse kaashäälikut ja nende hääldamine

Prantsuse kaashäälikud on mõnikord vaiksed. Teinekord hääldatakse neid. Mõnel juhul on need "pehmed" ja teistel juhtudel "kõvad".

Nagu näed, on olemas reeglid, mis aitavad sul mõista prantsuse kaashäälikute käitumist. Vaatame lähemalt.

Kuidas prantsuse kaashäälikud sõnades B-st Z-ni käituvad

Proovi ette lugeda prantsuse tähestikku:

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y, Z

Seejärel tee seda uuesti – kuid seekord jäta kõik täishäälikud välja, välja arvatud Y. Voilà! (Palun.) Nüüd on sul prantsuse kaashäälikute loetelu:

B, C, D, F, G, H, J, K, L, M, N, P, Q, R, S, T, V, W, X, Y, Z

Kuigi on ahvatlev vaadelda neid kaashäälikuid rangelt tähestikulises järjekorras, käitub mõni neist väga sarnaselt – muutudes vaevu, jäädes vaikseks või neelatuna ninahäälikute poolt. Seega vaatleme mõnda neist rühmadena, tuginedes nende käitumisele. (Mõni neist esineb rohkem kui korra.)

Kuna mitmed neist prantsuse kaashäälikutest võivad teha rohkem kui ühe hääle, kasutame rahvusvahelist foneetilist tähestikku, et täpsustada konkreetseid hääli erinevates kontekstides. Prantsuse IPA-s on üks-ühele vastavus – iga täht esindab ainult üht häält.

Klõpsa lihtsalt mis tahes prantsuse näitesõnal, et kuulda, kuidas prantsuse emakeele rääkijad esiletoodud kaashäälikuid hääldavad.

Otsekohesed prantsuse kaashäälikud

Need kaashäälikud ei tee tavaliselt midagi keerulist – vähemalt mitte prantsuse sõnade alguses või keskel.

B ja K võivad mõnede sõnade lõpus olla vaiksed; räägime sellest veidi hiljem täpsemalt.

• B – Hääldatakse sarnaselt inglise keelega, kuid pingutatud suupositsiooniga. See kõlab järjekindlalt kui [b] sõnades *belle* (ilu), *bête* (elajas) ja sadades teistes sõnades.

• D – Seda kaashäälikut hääldatakse peaaegu alati kui [d], nagu *d'accord* (okei) või *dinde* (kalkun). Lõplik D võib kõlada nagu [t], kui seda järgneb sõna, mis algab täishäälikuga, nagu *le grand homme* (suur mees).

• F – See täht kõlab lihtsalt kui [f], olgu see sõnades üksik, nagu *frère* (vend), või kahekordne, nagu *efficace* (efektiivne).

• J – Tavaliselt hääldatakse häälega [ʒ], nagu *jupe* (seelik); hääldatakse kui [dʒ] mõnes laensõnas, nagu *job* (töö).

• K – Kasutatakse laensõnades, nagu *kiffer* (meeldima), *kimono* ja *kiwi*. See hääldatakse kui [k] sarnaselt inglise keelega, kuid jällegi pingutatud suu- ja huulepositsiooniga.

• V – Säilitab sama lihtsa [v] hääle, kasutatuna sõnades nagu *vous* (teie [ametlik/mitmus]), *victoire* (võit), *savoir* (teadma) või *vedette* (kuulsus).

Mõnikord vaiksed lõppkaashäälikud

Prantsuse keel on oma vaiksete lõppkaashäälikute massiivi poolest hästi tuntud – ja mõnikord kardetud.

Nähtus, mida nimetatakse *liaison*'iks (sidehäälik), määrab sageli, kas lõppkaashäälik on vaikne või hääldatakse valjusti.

B, C, F, K on harva vaiksed, samas kui D, M, N, P, R, S, T, X ja Z on sageli vaiksed. Vaatame mõnda neist veidi lähemalt.

Kaashäälikutest kameeleonid

Need tähed muudavad oma häält mitme erineva teguri põhjal. Paljudel juhtudel sõltub nende kaashäälikute hääldus sellest, milliseid tähti nende järel kasutatakse.

Prantsuse täishäälikutel on eriti mõju kaashäälikute hääldusele. Teatud kaashäälikud hääldatakse "kõvasti", kui need esinevad täishäälikute A, O või U ees. Vastupidi, samad kaashäälikud hääldatakse "pehmetena", kui neid kasutatakse täishäälikute E, I või Y ees.

Pehme C

Kui see on paaris E, I või Y-ga, annab prantsuse C pehme hääle [s], mis sisuliselt kõlab nagu S inglise keeles. Näiteks sõnas *silence* (vaikus) kõlab C täpselt nagu sõna alguses olev S. Mõtle ka sõnadele nagu *cible* (sihtmärk), *cendre* (tuhk) ja *cyberattaque* (küberrünnak).

Kõva C

Sõnades nagu *sucre* (suhkur), *facteur* (kirjakandja), *cri* (karje) ja *crypte* (krüpt) näed, et C-le, millele järgneb otse kaashäälik, annab "kõva" hääle [k] – isegi kui järgmine täishäälik annaks C-le tavaliselt pehme [s] hääle.

Täishäälikud A, O või U, mis asetsevad otse tähe C järel, annavad sellele samuti kõva hääle. Kuuled seda sõnades nagu *café* (kohv), *cou* (kael) ja *cuvette* (kauss).

Ç (C sediillaga)

Prantsuse C on ainus täiskohaga prantsuse kaashäälik, mis mõnikord kannab diakriitilist (aktsent)märki: *cédille* (sediil).

Enam kui "soul patch", see on nagu Van Dycke habe või täielik kitsehabe. Ja see on võimas, muutes prantsuse C pehmemaks, nii et see kõlab nagu S sõnades, kus see muidu kõlaks nagu K: *ça* (see), *français* (prantsuse keel), *garçon* (poiss), *commençons* ([me] alustame) ja *reçu* (saadud).

C + H

C häält saab muuta ka siis, kui see on paaris H-ga. Kombinatsioon CH prantsuse keeles annab tavaliselt "sh" [ʃ] hääle, nagu sõnades *château* (loss), *charbon* (süsi), *relâché* (lõdvestunud) või *revanche* (kättemaks).

Selle reegli kohta on erand ja see on väga sarnane inglise keeles esineva nähtusega: Mõnes kreeka päritolu laensõnas hääldatakse CH – tavaliselt sõna alguses – kui [k]: *chronomètre* (kronomeeter), *charisme* (karism), *Christ* (Kristus) ja *chlore* (kloor).

Siiski teistes kreeka laensõnades – nagu *chimie* (keemia), *charité* (heategevus) ja *chimérique* (luulunähtus) – hääldatakse CH kombinatsioon kui [ʃ], täpselt nagu enamikus prantsuse CH sõnades.

Kõva G

Kõva G häält [g] prantsuse sõnades nagu *gâteau* (kook), *gonflé* (paisunud) või *guerre* (sõda) tehakse siis, kui G-le järgneb otse A, O või U.

See on palju nagu kõva G inglise sõnades nagu "golf" ja "gap". Jällegi hoiad suud pingutatud positsioonis kõva G hääldamisel prantsuse keeles.

Pehme G

G, millele järgneb E, I või Y, on pehme, häälega [ʒ], mis sarnaneb prantsuse J-le. Mõtle sõnadele nagu *gentil* (kena), *ange* (ingel), *angine* (kurguvalu) ja *gym* (jõusaal).

G + N

GN kombinatsioon prantsuse keeles leidub peaaegu alati sõnade keskel.

Sõnades nagu *gagnable* (võidetav) ja *ignoble* (jõle) ja muidugi *champagne* annab GN paaris hääle [ɲ]. See kõlab väga sarnaselt GN kombinatsioonile sõnas "lasagna", mille inglise keel itaalia keelest omandas.

Sellele hääldusreeglile on mõned erandid. Näiteks sõnades *ignition* (süütenupp) ja *agnosticisme* (agnostitsism) hääldatakse G ja N eraldi, kusjuures G hääldatakse kõvasti, nagu [g].

H

Prantsuse H on eriti häbelik kaashäälik, muutudes kuuldavaks ainult CH kombinatsioonis. Peetakse kaashäälikuks, kui see on "aspireeritud" – kuigi seda ikka tegelikult ei hääldata – ja käsitletakse täishäälikuna, kui see on "mute" (vaikne). H on sageli aspireeritud laensõnades.

*Hauteur* (kõrgus) ja *haut* (kõrge) näiteks algavad aspireeritud H-ga. Mõlemad need sõnad said prantsuse keelde laensõnadena frankikeelest, germaani keelest. Kuna H frankikeelses versioonis hääldati, käsitletakse H prantsuse versioonis – kuigi mitte tegelikult kuuldavana – nagu mis tahes muud kaashäälikut.

Selle tulemusena on *hauteur* koos oma määrav artikliga *la hauteur* (ja mitte "l'hauteur"). Võrdle seda *l'homme* (mees) või *l'hôtel* (hotell) sõnadega, mis algavad *H muet*'iga (vaikne H).

Teised näited H-st kui kaashäälikust on *la haine* (vihkamine) ja *la hâte* (kiirustamine).

L

L hääldatakse tavaliselt [l], kui see on üksik, nagu sõnas *liste* (loend) või *laine* (vill).

Kahekordne L

Kui see on kahekordne ja asetseb I ja E vahel, nagu sõnades *billet* (pilet) või *fille* (tüdruk), kõlab LL nagu [j].

Kui aga LL on mõlemalt poolt ümbritsetud E-ga, nagu *elle* (tema [naissoost]) – või vähemalt ühelt poolt A või O-ga, nagu *ballet* (ballett) ja *collaborateur* (kaastöötaja) – hääldatakse LL kui [l].

Lõplik L

Sõnade lõpus, nagu *bal* (ball [tants]) ja *fil* (niit), hääldatakse L üldiselt kui [l]. Siiski sõnades pooltäishäälikutega, nagu *ail* (küüslauk) ja *œil* (silm), hääldatakse L kui [j] – mis võib kiiresti öeldes olla võetud vaikseks.

M ja N

Kaashäälikud M ja N käituvad prantsuse keeles üksteisega sarnaselt.

Alguses olev M ja N

Sõnade alguses hääldatakse M kui [m] ja N kui [n] – sõltumata nendele järgnevatest täishäälikutest. Mõned näited hõlmavad *ma* (minu [naissoost]), *mec* (kutt), *nature* (loodus) ja *nuage* (pilv).

Üksik või kahekordne M või N

Kui need on sõna keskel kahekordsed, ei põhjusta M ja N eelnevate täishäälikute nasaliseerumist. Selle asemel hääldatakse neid sarnaselt inglise keelega, nagu *comme* (nagu) või *cannelle* (kaneel).

On ka mõned sõnad üksiku M või N-ga keskel, nagu *camion* (veok) ja *canard* (part), milles ninahäälik ei teki ja need kaashäälikud hääldatakse täielikult. Seda seetõttu, et need on eraldi silpides eelnevatest täishäälikutest.

Kaashäälikud ja ninahäälikud

Prantsuse keeles võib M või N – või isegi MP, NG või NT – mõnikord põhjustada ninahäälikut. See tähendab, et lõppkaashäälik hääldatakse kõrisoonte vibratsioonina, mitte keele, hammaste või suulagi abil. See juhtub sageli sõna või silbi lõpus.

Sõnad M või MP jaoks pärast täishäälikut hõlmavad *parfum* (parfüüm), *prénom* (eesnimi), *champ* (põld) ja *camp* (laager).

* Sõna nagu *compliqué* (keeruline) on erand, kuna M on osa ninahäälikust, kuid P hääldatakse kui [p]. Sel juhul on see seetõttu, et M ja P on kahes eraldi silbis, kuigi P järgneb sõnas M-le otse.

Sõnad N või NG või NT jaoks pärast täishäälikut hõlmavad *bon* (hea), *bien* (hästi), *concentration* (kontsentratsioon), *long* (pikk), *sang* (veri), *shampooing* (šampoon), *tant* (nii palju) ja *comment* (kuidas).

* Sage erand ninahääldusele lõpliku NG puhul on sageli näha laensõnades nagu *camping* (telkimine), *shopping* (ostlemine) ja *parking* (parkla). Nendes sõnades hääldatakse lõplik NG kui [ŋ], nagu see oleks algsetes inglise sõnades.

Samuti, kui NG või NT esinevad koos sõna keskel, kuid eraldi silpides, hääldatakse G või T eraldi. Sõna *congrégation* (kogudus) on hea näide sellest käitumisest, nagu ka *cantique* (hümn).

P

Prantsuse P hääldatakse tavaliselt [p] nagu inglise keeles, nagu sõnades *patron* (ülemus), *peser* (kaaluma) ja *pique-nique* (väljapidu).

Nagu inglise keeles, kõlab PH prantsuse keeles kui [f], nagu sõnades *phrase* (lause, fraas).

Mõnes kreeka päritolu sõnas hääldatakse P S ees kergelt. Kuuled nõrka algust häält [p] sõnade alguses nagu *psychologue* (psühholoog), *pseudonyme* (varjunimi) ja *psaume* (psalm). (Vastavates inglise sõnades on nende kreeka laensõnade alguses olev P vaikne.)

Prantsuse P on mõnikord vaikne lõpus, eriti kui seda kasutatakse M järel. Sellele on mõned erandid, nagu *cap* (neem [geograafiline]).

Q

Prantsuse Q on peaaegu alati paaris U-ga ja hääldatakse kui [k], nagu sõnades *qualité* (kvaliteet), *que* (et), *qui* (kes) ja *quotidien* (igapäevane).

Mõnikord võib QU kombinatsiooni hääldada kui [kw]. *Quad* (maastikusõiduk) on laensõna inglise keelest. See viitab "quad bike'ile" ja hääldatakse prantsuse keeles [kwad] – peaaegu nagu inglise keeles.

Harva, kui Q leitakse prantsuse keeles ilma U-ta, kõlab see ikkagi nagu [k]. Kõige sagedamini kasutatavad näited selle kohta on *cinq* (viis) ja *coq* (kukk).

R

Täht R prantsuse keeles hääldatakse kuuldavalt prantsuse sõnade alguses ja kehas. Need lõplikud R-d muutuvad veidi *compliqués* (keeruliseks).

Nimisõnades, omadussõnades ja sidesõnades, mis lõpevad –ER-iga, on R üldiselt kuuldav kui [ʀ]: *hiver* (talv), *plaisir* (nauding), *cher* (kallis), *pur* (puhas) ja *car* (sest).

Erinevate tegusõnaliikide infinitiivid järgivad erinevaid reegleid, kuigi neil on sarnased lõpud.

Nii -IR kui ka -ER tegusõnadel on lõpud R-ga. Lõplik R hääldatakse –IR tegusõnades nagu *finir* (lõpetama) ja *ouvrir* (avama), kuid mitte –ER tegusõnades nagu *aller* (minema) või *chanter* (laulma).

S

Sõna alguses kõlab prantsuse S palju nagu inglise oma, olgu see üksi või paaris teise kaashäälikuga sõnades nagu *stage* (praktika), *sceptre* (skepter) või *spacieux* (ruumikas). Sama kehtib siis, kui S asetatakse mis tahes täishääliku ette.

Sõnade sees teeb prantsuse S hääle [z], kui see on üksik – nagu *poison* (mürk) – ja hääle [s], kui see on kahekordne – nagu *poisson* (kala). (Võin häbistava isikliku kogemuse põhjal öelda, et nende kahe hääle õige eristamine on oluline!)

Vaikne lõplik S

S on sageli vaikne prantsuse sõnade lõpus, kuigi on aegu, mil seda hääldatakse. Näiteks S sõnas *les* (mitmuse artikkel) on iseenesest vaikne. Täishääliku ees aga hääldataks S kui [z]. Seda võib kuulda väljendis *les Invalides* (Pariisi mälestuskompleks Napoleoni hauaga).

T

Tähe T hääldus prantsuse keeles võib sõltuda selle asukohast sõnas, seda ümbritsevatest tähtedest ja isegi sellest, kas see leidub nimisõnas või tegusõnas.

See kõlab üldiselt nagu [t] enamikus sõnades, nagu *tarte* (tort). See kehtib isegi siis, kui see on paaris H-ga sõnades nagu *menthe* (münt).

T-le järgnev I

Prantsuse T, millele järgneb kohe I, võib mõnes nimisõnas kõlata nagu [sj], nagu *patience* (kannatlikkus) ja *natation* (ujumine).

See aga ei kehti konjugeeritud -IR tegusõnades nagu *sortions* ([me] läksime välja). Samuti, kui S on T ees, nagu *vestiaire* (riidehoid), hääldatakse T eraldi kui [t] järgneva I-st.

Vaikne lõplik T

T on üldiselt vaikne prantsuse sõna lõpus, nagu *sortait* ([ta] läks) või *bout* (ots).

Kui sellele järgneb täishäälikuga algav sõna, hääldataks T. Näiteks T sõnas *c'est* (see on) iseenesest oleks vaikne. See hääldataks kui [t] fraasis *c'est un...* (see on...).

Lõplik T mõnes sõnas, nagu *but* (eesmärk), on peaaegu alati hääldatud – vähemalt Prantsusmaal. (Kanadas võib see olla vaikne.)

W

Prantsuse keeles ei näe W-d palju kasutatavat. See tuleb mängu laensõnadega ja võib kõlada nagu [v] või [w].

*Wagonis* (vagun) näiteks hääldatakse seda Prantsusmaal ja Kanadas nagu [v] – kuid Belgias nagu [w].

X

Prantsuse X-i saab hääldada ühel kolmest viisist: [ɡz], [ks] või [s].

Sõnades *exiger* (nõudma) ja *examen* (eksam) kõlab X nagu [ɡz].

Sõnades nagu *fax* (faks), *maximum* (maksimum) ja *laxiste* (laks), kus X-i ees on A, hääldatakse X nagu [ks].

X kahes väga levinud sõnas, *dix* (kümme) ja *six* (kuus), kõlab nagu [s].

Y

Täpselt nagu inglise keeles, võib Y prantsuse keeles olla kas kaashäälik või täishäälik.

Y iseenesest on eessõna, mis tähendab "seal". Seetõttu hääldatakse seda täishäälikuna, nagu fraasides *on y va* (lähme sinna) ja *il y a* (seal on).

Sõnade alguses nagu *yeux* (silmad), *yaourt* (jogurt) ja *yoga* (jooga) käsitletakse prantsuse Y-d kaashäälikuna ja hääldatakse seda kui [ˈj].

Z

Z prantsuse sõna alguses kõlab nagu [z], peaaegu nagu seda hääldataks inglise keeles. Näiteks *zèbre* (sebra) ja *zéro* (null) algavad mõlemad häälega [z].

Sõnade lõpus on Z aga sageli vaikne. Mõtle *vous* (teie [mitmus/ametlik]) vormile paljudes käskiva kõneviisi tegusõnades nagu *allez* (minge), *avez* (teil on) või *écoutez* (kuulake). Või määrsõnadele nagu *assez* (piisavalt).

Kuidas harjutada prantsuse kaashäälikuid

Prantsuse kaashäälikute harjutamiseks nii, et need muutuksid teile loomulikuks, võite kasutada mitmeid erinevaid meediavorme ja õpivõimalusi.

Harjutage kuulamist

Alustamine ainult heliga prantsuse kuulamisharjutustest aitab teil kõrvi koolitada prantsuse kaashäälikute helide äratundmiseks. Prantsuse muusika igas võimalikus žanris pakub mitmekesist kuulamisharjutust.

Kui vestlussaated on rohkem teie kiirus, võib mitmekesine prantsuse podcast'ide valik anda sarnase kogemuse, mis hoiab teie kõrvi ka prantsuse kaashäälikute helidele häälestatuna.

Kuulake subtiitritega videot

Subtiitritega video annab teile võimaluse kombineerida heli lugemisega ning visuaalsete vihjetega.

Prantsuse subtiitritega videot vaadates saate sõnu lugeda samal ajal, kui kuulete neid kontekstis hääldatavat. Vaadake rääkijate nägusid ja suu positsioone, et näha, kuidas nad tekitavad kuuldavaid helisid.

Lingflix on selleks hea ressurss. Lingflix muudab prantsuse keele õppimise lihtsamaks (ja palju lõbusamaks), tehes autentilised videod – nagu muusikavid, filmitreilerid, uudised ja inspireerivad kõned – kättesaadavaks õppijatele. Saate proovida Lingflixi tasuta 2 nädalat. Vaadake veebisaiti või laadige alla iOS-rakendus või Androidi rakendus. P.S. Klõpsake siin, et kasutada ära meie praegust sooduspakkumist! (Aegub selle kuu lõpus.)

Lugemine koos heliraamatutega

Võite proovida ka prantsuse heliraamatute kuulamist. Lisaks saate selliste ressursside nagu Spotify ja LibriVox kasutamisega koos kirjalike tekstidega saada emakeelse prantsuse häälduse kaashäälikute kohta paljudele sõnadele.

Suurepärase tasuta prantsuse raamatute kataloogiga saidilt Project Gutenberg saate tunde prantsuse kaashäälikute lugemis- ja kuulamisharjutust.

Tehke dikteerimist

Saitidel nagu Kwiziq ja Speechling on prantsuse keelseid tekste, mida saate kirja panna kuulamise ajal. Pärast iga harjutuse lõpetamist kasutage esitatud vastuste võtit, et hinnata oma prantsuse kaashäälikute häälduse valdamist.

Harjutage rääkimist

Pärast seda, kui olete kuulnud prantsuse kaashäälikute helisid mitmest multimediast, saate oma teadmisi praktikas rakendada paari viisil. Prantsuse vestlusharjutused võimaldavad teil hääldada prantsuse kaashäälikuid kontekstis, vestluspartneriga, kes saab teile tagasisidet anda.

Ikka veel liiga häbelik, et prantsuse keeles vestelda? Proovige prantsuse *shadowing*'ut (varjutamist), väga spetsiifilist meetodit prantsuse heli kajastamiseks, mis sunnib teid jäljendama kuuldavaid emakeelseid kaashääliku helisid.

*Ça y est* (siin see on): kaashäälikud B-st Z-ni. Nende juhiste abil prantsuse kaashäälikute taltsutamiseks saate prantsuse sõnu hääldada enesekindlamalt ja mitte eksida kaashäälikute segaduse võsastikus.