Hiina keele grammatika: täielik juhend 15 põhielemendile

Hiina keele grammatika on loogiline, struktureeritud ja lihtne. Ja kui aus olla, on hiina keele struktuurid mulle arusaadavamad kui teiste keelte – sealhulgas inglise keele – grammatikareeglid.

Alates mõõtesõnadest kuni põhiliste lausestruktuurideni – õpi siin juhendis kõiki hiina keelesüsteemi võtmegrammatilisi elemente.

1. Nimisõnad

Alustame millegi lihtsa ja tuttavaga.

Hiina keele nimisõnad on lausetes subjektid ja objektid. Teisisõnu, nimisõna võib tegevust läbi viia või sellega võib tegevust toimuda.

Pane tähele, et nimisõnade ees ei pea olema artikleid nagu "the" ja "a/an", kuna hiina keeles artikleid ei eksisteeri.

Sugusus

Veel üks asi, mille poole hiina keele nimisõnadega võib oodata, on see, et neil puudub grammatiline sugusus. Nüüd võid kergelt hingata, sest sa ei pea muretsema sõnade meessooste või naissooste pärast!

Arv

Mitmus on veel üks element, mis hiina keele nimisõnade puhul puudub, või vähemalt mitte samal viisil nagu inglise keeles.

Hiina kirjamärgid ei muutu struktuurilt mitmuse väljendamiseks. Selle asemel lisatakse rohkem märke, et luua mitmuse tähendus, millest saate rohkem teada selle postituse jaotistes "Numeraalid" ja "Klassifikaatorid ehk mõõtesõnad" ning selles täielikus blogipostituses:

Asetus

Kuna nad võivad toimida lause subjektina või objektina, võivad hiina keele nimisõnad ilmuda enne või pärast tegusõna.

Nimisõna 1 (Subjekt) + Tegusõna + Nimisõna 2 (Objekt)

Nimisõnade tüübid

Hiina keele nimisõnadel on mitu tuttavat kategooriat.

On olemas pärisnimed, mis on olemuste unikaalsed nimed, nagu 中国 (zhōng guó) tähendusega "Hiina". On ka üldnimed, mis kirjeldavad inimesi, kohti või asju, nagu 饺子 (jiǎo zi) tähendusega "pelmeen".

Samuti on mõned nimisõnade kategooriad, mis on ainulaadselt hiina keelele omased.

Ajanimisõnad

Nagu nimi viitab, viitavad ajanimisõnad konkreetsetele ajavahemikele, nagu "täna" või "eelmine aasta". Sellised ajavahemikud toimivad hiina keeles ainult nimisõnadena, mitte määrsõnadena.

Ajanimisõnad paigutatakse tavaliselt enne või pärast subjekti.

昨天 我所有的烦恼似乎都那么遥远。 (zuó tiān wǒ suǒ yǒu de fán nǎo sì hū dōu nà me yáo yuǎn.) Eile tundusid kõik mu mured nii kauged.

Kohamäärsõnad (nimisõnadena)

Kui rääkida nimisõna füüsilisest asendist teise nimisõna suhtes, kasutatakse hiina keeles kohamäärsõna asemel kohanimisõna.

Et mõista erinevust kohanimisõnade ja eessõnade vahel, vaatame inglise eessõnafraasi "on top of".

Hiina keeles saab fraasi kokku võtta sõnana ehk kohanimisõnana 上面 (shàng mian), ilma et peaks lisama muid kõnesõnaliike nagu eessõnu või sidesõnu.

Siin on näitelause, mis kasutab kohanimisõna 前 ( qián):

你的手机就在你面 前 。 (nǐ de shǒu jī jiù zài nǐ miàn qián.) Sinu telefon on su ees.

Ilmselgelt on sõna-sõnalt tõlge veidi kummaline, kuid tähendus on siiski päriselt sama, mis korrektne inglise tõlge. See on lihtsalt erinev tõlgendus sellele konkreetsele kõnesõnaliigile.

2. Asesõnad

Edasi asesõnade juurde! Hiina keele asesõnad on üsna lihtsad, nii et see osa peaks olema tuulest võetud.

Hiina keeles on asesõnad sõnad, mida saab kasutada nimisõnade asemel, et me ei peaks väiteid tehes pidevalt nimesid, tiitleid ja objekte kordama.

Isikulised asesõnad

Isikulised asesõnad on nimede, tiitlite ja asjade asendajad.

Need on hiina keele isikulised asesõnad.

我 (wǒ) — mina, mind

你 (nǐ) — sina, sind

他 (tā) — tema (meessoost), teda

她 (tā) — tema (naissoost), teda

它 (tā) — see (eluta)

Mitmuse isikuliste asesõnade puhul lihtsalt lisatakse asesõna lõppu 们 (men), nii et 我们 oleks "meie, meid".

Pidage meeles, et hiina keeles pole omastavaid asesõnu. Omastuse väljendamiseks lihtsalt lisatakse 的 (de), mis töötab nii nimisõnade kui asesõnade puhul. Kui lisada 的 isikulistele asesõnadele, muutuvad 你的 ja 他/她们的 "sinu" ja "nende".

Vaadake jaotist "12. Partiklid", et saada rohkem teavet struktuuripartikli 的 kohta.

Näitavad asesõnad

Näitavad asesõnad on sõnad, mis osutavad objektidele. Neid saab kasutada koos nimisõnaga ("see õun") või iseseisvalt ("see [üks]").

这 (zhè) ja 那 (nà), tähendustega "see" ja "too", on kõigi näitavate asesõnade alused.

这个 (zhè ge) — see (üks)

这 + klassifikaator + objekt — see + objekt

那个 (nà gè) — too (üks)

那 + klassifikaator + objekt — too + objekt

Nende muutmiseks mitmuseks lihtsalt lisage 些 (xiē).

这些 (zhè xiē) — need (ühed)

那些 (nà xiē) — nood (ühed)

这些 ja 那些 töötavad nii konkreetsete kui ka mittekonkreetsete objektide puhul.

Kui soovite viidata konkreetsele arvule objekte, järgige seda valemit:

这/那 + arv + klassifikaator

Vaata lisateavet jaotisest "8. Klassifikaatorid ehk mõõtesõnad".

Küsilaused või küsisõnad

Küsilauseid tuntakse ka kui küsisõnu, mis aitavad teil moodustada põhiküsimusi.

谁 (shéi/shuí) — kes

什么 (shén me) — mis

什么时候 (shén me shí hòu) — millal

哪里 (nǎ lǐ) — kus

哪 (nǎ) — milline

怎么 (zěn me) — kuidas

怎样 (zěn yàng) — kuidas (midagi teha)

几 (jǐ) + klassifikaator — kui palju

多少 (duō shǎo) — kui palju (hulga kohta)

3. Aupaklikud vormid (honoratiivid)

Võõraste, vanemate ja professionaalide poole pöördumisel soovite olla viisakas. See on eriti oluline hiina kultuuris tänu "sära säilitamise" tavale.

Hiina keeles on neid austavaid tiitleid, mida kasutatakse isikuliste asesõnade asemel, tuntud kui aupaklikud vormid ehk honoratiivid. See on eksisteerinud aastaid ja kuigi mõned tiitlid on äärmiselt vananenud, kasutatakse paljusid siiani igapäevakõnes.

Nagu inglise keeles "madam" ja "sir", on hiina keeles 女士 (nǚ shì) ja 先生 (xiān shēng).

Samuti on aupaklikud vormid vanematele, nagu 老妈 (lǎo mā) "emale" ja 老爸 (lǎo bà) "isale". Kuigi 老 iseenesest tähendab "vana", tõlgitakse seda honoratiivis täpsemalt kui "vanem".

Aupaklikke vorme kasutatakse ka teiste pereliikmete puhul, ametitiitlite tunnustamisel ja töökohas.

4. Tegusõnad

Hiina keele tegusõnad on sõnad, mis esindavad subjekti tegevust või olekut. Nad kirjeldavad ka seda, mis toimub lause subjekti ja objekti vahel.

Kui ajavormid ja pöörded teevad teile stressi, siis ootab teid kingitus, sest hiina keeles neid pole!

Kõik, mida peate tegema, on õppida hiina keele tegusõnade "infinitiivi" (pöördumata) vormi ja olete kullas!

Kui soovite muuta tegusõna ajaskaalat, lisate lihtsalt väikese asja, mida nimetatakse aspektipartikliks! Minge jaotisse "Partiklid", et saada rohkem teavet.

Tegusõnade kategoriseerimiseks on lugematu arv viise: tegevustegusõnadest psühholoogilisteni, sihilised vs. sihitud, olekutegusõnad vs. tegevustegusõnad jne. Kui te ei ole uudishimulik või keeleteadlane, pole täiesti vajalik kõiki neid erinevusi teada.

Siiski on hiina keele tegusõnades mõned eripärad, mida peame läbi käima.

Kui vajate rohkem abi tegusõnade või mõne muu hiina lausekonstruktsiooni osa kasutamisel, aitab immersiooniprogramm Lingflix. See kõik-ühes-tööriist võimaldab teil õppida hiina keelt loomulikult, videote kaudu, mis sisaldavad õppefunktsioone. Lingflix võtab autentsed videod – nagu muusikavideod, filmide treilerid, uudised ja inspireerivad kõned – ja muudab need isikupärastatud keeleõppetundideks. Saate proovida Lingflixi tasuta 2 nädalat. Külastage veebisaiti või laadige alla iOS-rakendus või Android-rakendus. P.S. Klõpsake siia, et ära kasutada meie praegust müüki! (Aegub selle kuu lõpus.)

Kuidas öelda hiina keeles "olema"

Inglise keeles kasutaksime tegusõna "to be", et ühendada kirjeldus nimisõnaga, olgu see siis nende identiteedi, oleku, asukoha kohta või mis iganes.

Hiina keeles on "olema" väljendamisel veidi täpsem.

是 (shì) on kõige otsekohesem sõnastiku tõlge "to be" jaoks ja tasub veidi aega kulutada selle kasutuse omandamiseks.

是 kasutatakse kahe nimisõna ühendamiseks, põhimõtteliselt kirjeldades üht nimisõna teise nimisõnana.

Nimisõna + 是 + Nimisõna

Näete seda allolevas lauses:

他是外国人。 (tā shì wài guó rén.) Ta on välismaalane.

Et öelda, et subjekt on omadussõna, peaksite kasutama konkreetseid sõnu nagu 很 (hěn). Sellest saate rohkem teada jaotises "Omadussõnad".

Kuid nimisõna asukoha märkimiseks kasutaksite teist "olema" tegusõna: 在 (zài). See on täpsemalt tõlgitav kui "to be at".

她 在 医院。 (tā zài yī yuàn.) Ta on haiglas.

Eitus

Eitus kasutades 不 (bù)

Tegusõna eitamiseks või öeldes, et te ei viigi tegevust läbi, lisage lihtsalt 不 tegusõna ette.

不 + Tegusõna

Enamikku tegusõnu, nagu sõnad "tahta" ja "vajada", saab eitada 不 abil.

Eitame tegusõna 要 (yào), mis tähendab "tahta".

我要 (wǒ yào) — ma tahan

我不要 (wǒ bú yào) — ma ei taha

Eitus kasutades 没/没有 (méi/méi yǒu)

Üks tegusõna, mida ei saa eitada 不 abil, on 有, mis tähendab "omama". Öeldes "ei ole", ütlete 没有.

没 kasutatakse ka millegi väljendamiseks, mis pole veel juhtunud.

Eitame lauset, kasutades 不 ja 没(有), et näha erinevusi.

她 不 完成她的作业。 (tā bù wán chéng tā de zuò yè.) Ta ei lõpeta oma kodutööd.

她 没有 完成她的作业。 (tā méi yǒu wán chéng tā de zuò yè.) Ta ei ole oma kodutööd lõpetanud.

Vahetades 不 välja 没(有) vastu, muutus tähendus sellest, et tüdruk ei lõpeta kunagi oma kodutööd, selleks, et ta võib kodutöö hiljem lõpetada. Lihtsalt praegusel ajahetkel pole tema kodutöö veel tehtud.

Tegusõna kordus (reduplikatsioon)

Kui soovite kõlada kergemini või kergendada oma tooni nõude esitamisel, võite lauses tegusõna korrata. Seda nimetatakse tegusõna reduplikatsiooniks ja see on peamiselt reserveeritud ühemärgilistele tegusõnadele nagu 试 (shì), mis tähendab "proovida".

试试吧！ (shì shì ba!) — Proovi ära!

Saate kasutada ka 一 (yī), märki "üks", korduvate märkide eraldamiseks.

看一看。 (kàn yí kàn) — Vaata korraks.

5. Omadussõnad

Hiina keele omadussõnad on kõik sõnad, mis muudavad lauses inimesi või asju. Omadussõna nimisõnaga ühendamiseks tuleb nende vahele panna teatud sõnad.

Vaatame erinevaid viise omadussõnade lisamiseks hiina keele lausetesse.

https://www.Lingflix.com/blog/chinese/advanced-chinese-grammar/

Omadussõnade kasutamine koos 很 (hěn)

Esimene viis on siduda see 很-ga. Iseenesest tähendab see "väga", kuid seda saab tõlkida kui tegusõna "olema", kui soovite omadussõna subjektiga ühendada.

Subjekt + 很 + Omadussõna

Näiteks:

天空 很蓝 。 (tiān kōng hěn lán.) Taevas on (väga) sinine.

Märkus: Tehniliselt ei pea te tegelikult kasutama 很, et öelda "Taevas on sinine". 天空蓝 tähendab ikka sama asja, kuigi tehniliselt pole seal tegusõna. Kuid enamasti lisavad õppijad 很, et muuta seda veidi lihtsamini mõistetavaks ja tõlgitavaks.

Omadussõnade kasutamine koos 的 (de)

Teine viis hiina keele omadussõnade kasutamiseks on märgi 的 abil, mis läheks omadussõna ja nimisõna vahele.

Omadussõna + 的 + Nimisõna

Näete, kuidas 的 selles väites töötab:

这么 小的脚 ！ (zhè me xiǎo de jiǎo!) Kui väiksed jalad!

Omadussõnade kasutamine koos 又 (yòu) …又

Kahe omadussõna kasutamiseks võite kasutada seda valemit, mis sisaldab määrsõna 又, mis iseseisvalt kasutatuna tähendab "jälle".

又 + Omadussõna 1 + 又 + Omadussõna 2

See tõlgitaks umbes kui "olema... ja ...".

他 又大又高 。 (tā yòu dà yòu gāo.) Ta on suur ja pikk.

Võrdlus- ja ülivõrde astmed

Võrdlusastmed on omadussõnad, mis teevad võrdlusi kahe objekti vahel, samas kui ülivõrde astet kasutatakse objektide kirjeldamiseks kõrgeima omadussõna astmena.

Hiina keeles on olemas konkreetsed sõnad, mida saab kasutada koos omadussõnaga, kui soovite luua võrdlus- ja ülivõrde astmeid.

Öeldes "suurim küpsis", kasutaksite 最 (zuì) ja siis valemit Omadussõna + 的 + Nimisõna.

最 大的饼干 (zuì dà de bǐng gān) — Suurim küpsis

6. Määrsõnad

Hiina keele määrsõnad on kirjeldavad sõnad, mis võivad muuta tegusõnu ja omadussõnu. Nad võivad muuta ka teisi määrsõnu, et näidata kirjelduse astet, nagu sõna 最, millega me varem jaotises "Võrdlus- ja ülivõrde astmed" kokku puutusime.

Hiina keele määrsõnadega võib olla veidi keeruline navigeerida, kuna tõlked vahendavad mõnikord piire määrsõnade, omadussõnade ja mõnikord isegi tegusõnade vahel.

Kuid see pole midagi, mille pärast tõeliselt muretseda. Uute määrsõnadega tutvudes õpite, kus neid peaks paigutama ja millist rolli nad lausetes mängivad.

Aja, sageduse ja koha määrsõnad

Üldiselt asuvad aja, sageduse ja kohaga seotud määrsõnad subjekti ja tegusõna vahel.

Subjekt + Aja/Sageduse/Koha määrsõna + Tegusõna

Näete seda selles näites:

我 马上 到了。 (wǒ mǎ shàng dào le) Ma olen peagi kohal.

Viisi määrsõnad

Viisi määrsõnu ehk määrsõnu, mis kirjeldavad, kuidas tegevust läbi viidi, saab paigutada enne või pärast tegusõna, nagu on näidatud kahes allolevas näites:

他 几乎不 做饭。 (tā jī hū bú zuò fàn.) Ta peaaegu ei keeda.

老人开得 很 慢。 (lǎo rén kāi dé hěn màn.) Eakas mees sõidab (väga) aeglaselt.

Mõned viisi määrsõnad võivad lause tegusõnana topelt esineda, nagu 非常 (fēi cháng) selles lauses:

咖啡 非常烫 。 (kā fēi fēi cháng tàng.) Kohv on väga kuum.

Määrused

Määrused on omamoodi laiendatud määrsõnad – need kirjeldavad lause tegusõnaga seotud aega, viisi ja asukohta. Kui soovite oma grammatikat tasemele tõsta, peaksite kindlasti harjutama määruste loomist.

Määrused asetatakse alati subjekti ja tegusõna vahele.

On üsna haruldane, et määrused sisaldaksid aega, viisi ja asukohta, kuid kui soovite lisada kogu selle teabe, pidage meeles mainida neid selles järjekorras.

我 立刻从座位上 站了起来。 (wǒ lì kè cóng zuò wèi shàng zhàn le qǐ lái) Ma tõusin kohe oma kohalt.

7. Numeraalid

Ma armastan hiina numbrite loogikat.

Kui soovite oskada lugeda üle 10 000, peate tegelikult teadma ainult 13 märki.

一 (yī) — üks

二 (èr) — kaks

三 (sān) — kolm

四 (sì) — neli

五 (wǔ) — viis

六 (liù) — kuus

七 (qī) — seitse

八 (bā) — kaheksa

九 (jiǔ) — üheksa

十 (shí) — kümme

一百 (yì bǎi) — 100

一千 (yì qiān) — 1000

一万 (yí wàn) — 10 000

Nende tundmine aitab teil luua palju suuremaid numbreid, nagu allpool.

十七 (shí qī) — 17

九十九 (jiǔ shí jiǔ) — 99

三百六十五 (sān bǎi liù shí wǔ) — 365

二千二 (èr/liǎng qiān èr) — 2002

五十二万五千六百 (wǔ shí èr wàn wǔ qiān liù bǎi) — 525 600

Järgarvud

Järgarvud on need, mida kasutatakse nimisõna järjestuse näitamiseks, nagu "esikoht" või "seitsmes patt".

Õnneks ei pea hiina järgarvude jaoks õppima täiesti uut sõnavara.

Kõik, mida peate tegema, on lisada 第 (dì) enne numbrit, nii et "seitsmes" ja "kolmeteistkümnes" oleksid 第七 (dì qī) ja 第十三 (dì shí sān).

Kui soovite kirjeldada konkreetse objekti järjestust, kasutage lihtsalt allolevat valemit:

第 + arv + klassifikaator + objekt

Järgmises jaotises saate klassifikaatoritest rohkem teada, kuid siin on näide selle valemi kasutamisest:

第九十九个问题 (dì jiǔ shí jiǔ gè wèn tí) — 99. probleem

Ligikaudsed arvud

Ebamääraste arvude summade jaoks on need mõned sõnad, mida saate kasutada:

几 (jǐ) — väärtus kahe ja üheksa vahel; mõned, mitu

十几 (shí jǐ) — rohkem kui 10; tosin

几十 (jǐ shí) — väärtus 20 ja 99 vahel; kümneid; tosinaid

≥10 + 多 (duō) + Klassifikaator — rohkem kui mis tahes arv, mis on suurem või võrdne 10-ga

<10 + Klassifikaator + 多 — rohkem kui mis tahes arv, mis on väiksem kui 10

8. Klassifikaatorid ehk mõõtesõnad

Hiina keeles on objektide kvantifitseerimisel veidi eripära. Selle asemel, et otse öelda "kuus õuna", peaksite ütlema midagi sarnast "kuus õuna".

See "of" on see, mida hiina keeles nimetatakse klassifikaatoriks või mõõtesõnaks. See on põhimõtteliselt kvantor, mis ühendab arvu kõnealuse nimisõnaga, mis on see, kuidas hiina keeles mitmus töötab.

Arv + Mõõtesõna + Nimisõna

Pange tähele, et see valem töötab täpsete, järgarvude ja ligikaudsete arvudega.

Nii et "kuus õuna" oleks 六 个 苹果 (liù gè píng guǒ) mitte 六苹果, kus 个 on mõõtesõna.

Kuigi 个-d saab kasutada üldise klassifikaatorina, on enamikul objektidel spetsiifilised mõõtesõnad, millega neid tuleb paari panna.

Näiteks riiete jaoks sobiv klassifikaator on 件, välja arvatud sokid.

三 件 衬衫 (sān jiàn chèn shān) — kolm särki

Ja kõik, mis tuleb paaridena, nagu sokid, oleks 双 (shuāng).

十 双 袜子 (shí shuāng wà zi) — kümme paari sokke

Tegusõnalised klassifikaatorid

On ka klassifikaatorid tegusõnade jaoks, mida kasutatakse tegevuse toimumise arvu näitamiseks. Kõige sagedamini kasutatav tegusõnaline klassifikaator on 次 (cì).

Tegusõna + Arv + Tegusõnaline klassifikaator

Siin on näide, kuidas tegusõnaline klassifikaator lauses välja näeb:

他去过水疗中心几 次 。 (tā qù guò shuǐ liáo zhōng xīn jǐ cì.) Ta on käinud spaas mitu korda.

9. Onomatopoeetilised sõnad

Nagu igas teises keeles, on hiina keeles onomatopoeetilised sõnad ehk oma tõlgendused helidest ja häälest.

Vaatame naermist.

Inglise keeles on palju naermise onomatopoeetiliste sõnade variatsioone, nagu "haha", "hehe" ja "teehee". Hiina keeles on see sama.

哈哈 (hā hā) — haha

呵呵 (hē hē) — haha

嘿嘿 (hēi hēi) — hei hei; ristumine haha ja hehe vahel

嘻嘻 (xī xī) — ihk naer

Lisaks inimeste helidele on onomatopoeetilisi sõnu loomade, kokkupõrgete ja looduse jaoks. Enamasti näete onomatopoeetilisi sõnu korratuna, nagu eespool näidatud, kuigi on ka täiendavaid mustreid.

10. Eessõnad või kaassõnad (coverbid)

Kõnesõnaliigid, mida siiani mainiti, on tuntud kui "sisusõnad" või 实词 (shí cí). Sisu sõnad on elemendid, mis kirjeldavad tegevusi, objekte või ideid.

Ja siis on olemas "funktsioonisõnad" või 虚词 (xū cí). Funktsioonisõnad kirjeldavad sisusõnadevahelist suhet, nagu eessõnad. Eessõnad näitavad nimisõna asukohta või suunda teise nimisõna suhtes.

Hiina keeles nimetatakse eessõnu sageli kaassõnadeks (coverbid), kuna need on tegelikult tuletatud tegusõnadest.

Vaadake 在-d, tegusõna, mis tõlgitakse kui "to be at", mis võib toimida ka eessõnana "at".

Olen kasutanud 在-d nii tegusõna kui eessõnana oma näidetes läbi juhendi, kuid annan teile veel paar, et saaksite neid hõlpsalt võrrelda.

在 tegusõnana:

妈妈 在 家吗？ (mā mā zài jiā ma?) Kas ema on kodus?

在 eessõnana:

你不能坐 在 这里。 (nǐ bù néng zuò zài zhè lǐ.) Sa ei tohi siin istuda.

Nagu näete, ei tõlgita hiina mõtet "at" alati inglise keelde. Samuti pange tähele, et eessõnalist 在-d järgib alati kohanimisõna.

在 + Kohanimisõna

Teised hiina eessõnad on samuti spetsiifilised teatud nimisõnadele või tegusõnadele. Võite leida eessõnu enne või pärast tegusõnu, nimisõnade vahel jne. Seetõttu peate lihtsalt õppima sobivaid lausemustreid, kui puutute kokku uute eessõnadega.

11. Sidesõnad

Sidesõnad on teine funktsioonisõnade kategooria.

Hiina keele sidesõnad on väikesed sõnad, mida kasutatakse lauses ideede ühendamiseks. On neid, mis kirjeldavad koordinatiivseid "ja" suhteid, alternatiivseid "või" suhteid, adversatiivseid "aga" suhteid, tingimuslikke "kui" suhteid jne.

Mõned hiina sidesõnad kasutatakse spetsiaalselt sõnade või fraaside ühendamiseks, nagu 和 (hé), mis tähendab "ja".

这些 和 那些 (zhè xiē hé nà xiē) — need ja nood

Teisi hiina sidesõnu kasutatakse lausete või lausete ühendamiseks.

我想去海滩， 但 下雨了。 (wǒ xiǎng qù hǎi tān, dàn xià yǔ le.) Ma tahan randa minna, aga sajab.

Mõnel juhul saab lauses kasutada kahte sidesõna, nagu 因为 (yīn wéi) ja 所以 (suǒ yǐ), mis eraldi kasutatuna tähendavad "sest" ja "seetõttu".

因为今天我生病了，所以我没有去上班。 (yīn wéi jīn tiān wǒ shēng bìng le, suǒ yǐ wǒ méi yǒu qù shàng bān.) Kuna ma olen täna haige, ei läinud ma tööle.

12. Partiklid

Partiklid on funktsioonisõnad, mida hääldatakse neutraalse viienda tooniga. Nad ei tähenda iseenesest ka midagi. Kuid nad annavad tähenduse, kui need on lausetesse kaasatud.

Partikleid kasutatakse meeleolu, aja või lauseelementide vahelise seose määratlemiseks.

Partiklid on kolmes kategoorias. Mõned partiklid on mitmefunktsionaalsed ja kuuluvad rohkem kui ühte kategooriasse.

Modaalsed partiklid

Sõna-sõnalt tõlgituna kui "toonisõnad", määravad modaalsed partiklid väite meeleolu või hoiaku.

Levinud modaalne partikkel oleks 啊 (a), mida kasutatakse väite emotsiooni tõstmiseks. 啊 lisab erutust või kiirustunde.

快点 啊 ！ (kuài diǎn a!) Kiirusta!

吗 (ma), 吧 (ba) ja 呢 (ne) on modaalsete partiklite täiendavad näited, millest saate rohkem teada jaotises "Küsimused".

https://www.Lingflix.com/blog/chinese/chinese-particles/

Aspekti partiklid

Kuna hiina keel ei tööta ajavormidega, tugineb see millegile, mida nimetatakse aspekti partikliteks.

Aspekti partiklid näitavad, kuidas tegusõna antud ajaskaalal töötab. Nad võivad näidata, kas tegevus on lõpetatud, käimas, oli käimas teatud aja jooksul jne.

了 (le) on aspekti partikkel, mis näitab lõpetatud tegevust. See on nagu lihtne minevik inglise keeles.

他们提前离开 了 派对。 (tā men tí qián lí kāi le pài duì.) Nad lahkusid peolt varakult.

了 võib toimida ka modaalse partikliga, et näita äkilist muutust olukorras või olekus.

Struktuuripartiklid

Lõpetuseks on struktuuripartiklid seal, et kirjeldada sisusõnade vahelist suhet. Võite mõelda neist kui liimist, mis ühendab sisusõnu.

Tegelikult oleme juba kohanud struktuuripartiklit. Mäletate 的-d?

Korrataks, 的-d kasutatakse inglise omastavate asesõnade ekvivalendi loomiseks ja üldiselt näitab ühe nimisõna kuuluvust teisele.

Nimisõna + 的 + Nimisõna

Siin on näide:

我们 的 假期 (wǒ men de jià qī) — Meie puhkus

Oleme ka juba õppinud, et seda kasutatakse omadussõna nimisõnaga ühendamiseks.

Veel üks näide struktuuripartiklist on 得 (de), mida kasutatakse tegusõnade muutmiseks.

Tegusõna + 得 + Täiend

Täiend on fraas, mis kirjeldab, mil määral tegevust tehakse. Fraasis "laulda väga hästi" oleks "väga hästi" täiend.

Siin on näide, kuidas see hiina keeles välja näeks:

唱 得 很好 (chàng de hěn hǎo) — Laulda väga hästi

13. Lausestruktuur

Räägime hiina keele põhilistest lausestruktuuridest, mis algavad subjektiga.

Edenedes õpite mõnda muud konstruktsiooni, kuid on parim alustada SOV lausetest, enne kui hakkate oma lausetega loomingulisemaks minema.

Põhilised lausevalemid

Subjekt + Tegusõna + (Objekt)

Siin on üks, mis peaks teile väga tuttav olema. Nagu inglise keeles, on hiina keeles kõige põhilisem lausestruktuur SOV.

他吃牛排。 ( tā chī niú pái.) Ta sööb bifsteeki.

Samuti võivad olla laused ilma objektita.

妈妈工作。 (mā mā gōng zuò.) Ema töötab.

Subjekt + Aeg (millal) + Tegusõna + (Objekt)

Kui soovite näidata tegevuse täpset aega, kasutaksite seda valemit.

Ehitame selle SV lause peale:

妈妈 周末 工作。 (mā mā zhōu mò gōng zuò.) Ema töötab nädalavahetustel.

Subjekt + Aeg (millal) + Koht + Tegusõna + (Objekt)

Sellele lausele koha lisamiseks lisaksite eessõna 在 + koht aja ja tegusõna vahele.

妈妈周末 在图书馆 工作。 (mā mā zhōu mò zài tú shū guǎn gōng zuò.) Ema töötab nädalavahetustel raamatukogus.

Subjekt + Aeg (millal) + Tegusõna + Koht

Kui lauses pole objekti, on veel üks viis koha lisamiseks paigutada see oma väite lõppu.

妈妈周末工作 在图书馆 。 (mā mā zhōu mò gōng zuò zài tú shū guǎn.) Ema töötab nädalavahetustel raamatukogus.

Subjekt + Aeg (millal) + Koht + Tegusõna + (Objekt) + Aja kestus

Vajate rohkem üksikasju? Kui soovite lisada ajavahemiku, mil tegevust läbi viidi, asetage see aja kestus väite lõppu.

妈妈周末在图书馆工作 十个小时 。 (mā mā zhōu mò zài tú shū guǎn gōng zuò shí gè xiǎo shí.) Ema töötab nädalavahetustel raamatukogus kümme tundi.

Laused, mis kasutavad 把 (bǎ)

把 lausekonstruktsioon võib olla veidi keeruline ja see ei järgi ülalmainitud põhilisi lausekonstruktsioone.

Lihtsalt öeldes kasutatakse 把 lauseid, et rõhutada, mis objekti juhtus või tuleb teha. See erineb põhilistest lausemustritest, kuna fookus on subjektil, mis tegevust teeb.

See on peaaegu nagu erinevus "Ta võtab oma rahakoti välja" ja "Ta võtab oma rahakoti taskust välja".

Esimeses lauses on tähelepanu naise tegevusel, samas kui teine lausega juhib rohkem tähelepanu sellele, mis objekti peale on täpselt tehtud.

On teatud tingimused, kus kasutatakse 把 lauset:

1. Lause objekt oli varem arutatud.
2. Tegusõna on lisatud konkreetsete üksikasjadega.

Kõige põhilisem 把 konstruktsioon näeb välja selline:

Subjekt + 把 + Objekt + Tegusõnafraas

Tuld tagasi selle varasema näite juurde, siin on näide, kuidas see hiina keeles välja näeks:

她 把 钱包从口袋里拿了出来。 (tā bǎ qián bāo cóng kǒu dài lǐ ná le chū lái.) Ta võtab oma rahakoti taskust välja.

Kuigi 把 iseenesest tähendab inglise keeles "put", ei tõlgita seda 把 lauses.

Küsimusi saab moodustada ka kasutades 把 konstruktsiooni, millest saate rohkem lugeda järgmises jaotises või allolevas postituses.

14. Küsimused

Hiina keel: 问题 (wèn tí)

Hiina keeles on palju erinevaid viise küsimuste esitamiseks. Kuigi mõned küsimuste valemid võivad teile olla veidi võõrad, on need üsna otsekohesed.

Küsimuste moodustamiseks on mitu viisi, näiteks küsisõnade/interrogatiivsete asesõnade kasutamine või modaalsete partiklite lisamine.

Küsimused, mis kasutavad interrogatiivseid asesõnu

Küsimuste moodustamiseks on neli põhivalemit, mis sisaldavad interrogatiivseid asesõnu ja teisi küsisõnu:

Küsisõna + Tegusõna + (Objekt)

See on sarnane inglise keele WH-küsimustele ja enamasti küsisõna 谁 jaoks, nagu allpool näha:

谁 要薯条？ (shuí yào shǔ tiáo?) Kes tahab friikartuleid?

Küsisõna + Subjekt + Tegusõna + (Objekt)

See on samuti tuttav vorming inglise keele kõnelejatele, mida kasutatakse küsisõna 哪个 jaoks:

哪个 有花生？ (nǎ gè yǒu huā shēng?) Millisel (ühel) on maapähklid?

Subjekt + Tegusõna + Küsisõna + (Objekt)

Siin hälbivad küsimuste valemid inglise keelest. See on kõige tavalisem vorming, mida kasutatakse tavaliselt küsisõnade nagu 哪里, 哪个, 什么, 什么时候 ja 几个 puhul.

Subjekt + 是 +谁?

Siin on näide:

你要 几个 ？ (nǐ yào jǐ gè?) Mitu sa tahad?

Seda kasutatakse ka küsimustes, mis küsivad "Kes ta on?"

他们是谁？ (tā men shì shuí?) Kes nad on?

Subjekt + Küsisõna + Tegusõna + (Objekt)

See on vorming 什么, 什么时候 ja 怎么 jaoks.

你 什么时候 离开？ (nǐ shén me shí hòu lí kāi?) Millal sa lahkud?

Küsimused, mis kasutavad 吗 (ma)

Kui soovite esitada lihtsaid JA/EI küsimusi hiina keeles, peate kasutama modaalset partiklit 吗.

Need on väga lihtsad moodustada, kuna lihtsalt lisage 吗 lause lõppu. See töötab SOV lausetega ja teiste põhiliste lausestruktuuridega.

Et näidata teile, kui vabatahtlik see on, vaadake allolevat väidet:

她付账单。 (tā fù zhàng dān.) Ta maksab arveid.

Lisage 吗 ja saate:

她付账单 吗？ (tā fù zhàng dān ma?) Kas ta maksab arveid?

Kuigi 吗 jaoks pole otsest tõlget, mõistetakse seda sageli kui abitegusõna inglise keele JA/EI küsimustes.

Küsimused, mis kasutavad 吧 (ba)

吧 on reserveeritud küsimustele, kus otsite kinnitust või soovite, et inimene teiega nõustuks. See on ikka omamoodi JA/EI küsimus, kus ootate vastuseks "jah".

Paljud õppijad kipuvad segama 吧 ja 吗, kuna mõlemat kasutatakse JA/EI küsimustes. Kuid kui kulutate natuke aega nende nüanssete grammatiliste kasutuste mõistmiseks, pole see tegelikult nii raske.

Inglise keeles on see samaväärne "on/eks ole?" või "eks?" lisamisega väite lõppu.

Kasutame allolevat lauset näitena:

今天是最后期限。 (jīn tiān shì zuì hòu qī xiàn.) Täna on tähtaeg.

Lisage 吧 lõppu ja teie väide muutub küsimuseks, mis otsib kinnitust:

今天是最后期限 吧？ (jīn tiān shì zuì hòu qī xiàn ba?) Täna on tähtaeg, eks ole?

Kui soovite, et inimene teiega nõustuks, mitte ei küsiks kinnitust, kasutaksite selle asemel 对吧 (duì ba). See on veidi nüanssem, kuid siin on oluline mõista erinevusi:

今天是最后期限， 对吧？ (jīn tiān shì zuì hòu qī xiàn, duì ba?) Täna on tähtaeg, eks?

Küsimused, mis kasutavad 呢 (ne)

Modaalset partiklit 呢 kasutatakse "kuidas/mis on ..." ja "aga sina?" küsimuste moodustamiseks. See tuleb vestluses esile küsimusena pärast väite tegemist.

Väide. Subjekt + 呢？

Siin on näide:

我不吃肉。 你呢？ (wǒ bù chī ròu. nǐ ne?) Ma ei söö liha. Aga sina? / Kuidas sinuga?

Samuti saate kasutada 呢-d, kui soovite küsida, kus keegi või miski on. See on ka alternatiiv 哪里 küsimusele, mis töötab tavaliselt järgnevana, mitte iseseisva küsimusena.

Puuduv objekt + 呢？

See näeks välja dialoogis järgmiselt:

A: 厨房在哪里？ (chú fáng zài nǎ li?) Kus on köök?

B: 在走廊尽头。 (zài zǒu láng jìn tóu.) Koridori lõpus.

A: 厕所 呢？ (cè suǒ ne?) Kus on tualett? / Aga tualett?

15. Kirjavahemärgid

Viimased, kuid mitte vähemtähtsad, on hiina keele kirjavahemärgid!

Nende väikeste märkide tundmine avaldab hiina keele grammatika õppimisel tohutut mõju, aidates teil hiina keeles kirjutades ideid õigesti eraldada.

Hiina keele kirjavahemärgid on üsna lihtsad, paljud neist näevad välja ja toimivad sarnaselt inglise keele omadega.

？ 问号 (wèn hào) — Küsimärk

！ 叹号 (tàn hào) — Hüüumärk

： 冒号 (mào hào) — Koolon

； 分号 (fēn hào) — Semikoolon

（） 括号 (kuò hào) — Sulud

Erinevus nende hiina ja inglise kirjavahemärkide vahel ilmneb ainult trükkimisel. Trükitud hiina kirjavahemärgid sisaldavad tavaliselt tühikut pärast märki – välja arvatud avatud sulu või jutumärgi puhul, kus tühik eelneb märgile.

Siin on veel paar tuttavat kirjavahemärki veidike stiililiste variatsioonidega.

， 逗号 (dòuhào) — koma

。 句号 (jùhào) — punkt

Loomulikult on rohkem kirjavahemärkide variatsioone, samuti neid, mis leiduvad ainult hiina keeles.

Üks ainulaadselt hiina kirjavahemärk on loetlemiskoma, mida kasutatakse tavalise koma asemel, kui lauses loetletakse mitu objekti.

、 顿号 (dùnhào) — loetlemiskoma

See näeb välja lauses järgmine:

我需要买鸡蛋 、 面包 、 牛奶和橙汁。 (wǒ xū yào mǎi jī dàn, miàn bāo, niú nǎi hé chéng zhī.) Ma pean ostma mune, leiba, piima ja apelsinimahla.

Märkus: Hiina keele kirjavahemärke reserveeritakse ainult hiina märkide jaoks. Pinyin-i jaoks kasutage inglise kirjavahemärke.

Sa jõudsid lõpuni!

Ma tean, et seda oli palju, kuid ärge muretsege, kui te kõiki neid mõisteid kohe ei valda. Lõppude lõpuks on reeglite taga oleva loogika mõistmine juba rohkem kui pool võitlust. Lihtsalt jätkake, või 加油 (jiā yóu)!

Ja veel üks asi... Kui soovite jätkata hiina keele õppimist interaktiivse ja autentse hiina keele sisuga, siis teile meeldib Lingflix. Lingflix viib teid loomulikult hiina keele õppimise juurde. Pärismaine hiina keele sisu on käeulatuses ja õpite hiina keelt nii, nagu seda reaalses elus räägitakse. Lingflixil on lai valik kaasaegseid videoid – nagu draamad, telesaated, reklaamid ja muusikavideod.Lingflixi rakenduse sirvimise ekraan Lingflix viib need pärismaised hiina videod interaktiivsete pealkirjade kaudu teie kätte. Saate klõpsata mis tahes sõnal, et selle kohe üles otsida. Kõigil sõnadel on hoolikalt kirjutatud määratlused ja näited, mis aitavad teil mõista, kuidas sõna kasutatakse. Klõpsake, et lisada sõnad, mida soovite üle vaadata, sõnavara loendisse.Lingflixi interaktiivsed transkriptsioonid Lingflixi õpperežiim muudab iga video keeleõppetunniks. Võite alati vasakule või paremale pühkida, et näha rohkem näiteid sõna kohta, mida õpite.Lingflixil on iga video jaoks küsitlused Parim osa on see, et Lingflix jälgib alati teie sõnavara. See kohandab küsitlusi, et keskenduda valdkondadele, mis vajavad tähelepanu, ja tuletab meelde, kui on aeg üle vaadata, mida olete õppinud. Teil on 100% isikupärastatud kogemus. Alustage Lingflixi veebisaidi kasutamist arvutis või tahvelarvutis või, mis veelgi parem, laadige alla Lingflixi rakendus iTunes'ist või Google Play poest. Klõpsake siia, et ära kasutada meie praegust müüki! (Aegub selle kuu lõpus.)